Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Suur ülevaade: hinnad Eesti krooni esimesel käibepäeval 1992. aastal

3
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Rahavahetuspunkt Õismäel 20. juunil 1992. | FOTO: Peeter Langovits

Teisipäeval möödus 25 aastat Eesti krooni kasutusele võtmisest. Sellega seoses taasavaldab BNS pühapäeval, 20. juuni 1992 kirjutatud hindadest kõnelevad uudised.

Võrdluseks moodustas statistikaameti andmetel Eesti keskmine palk 1992. aasta teises kvartalis 420 krooni kuus, kasvades kolmandaks kvartaliks 700 kroonini kuus.

Toidupoed hilinesid avamisega

Toidukauplused, mis pidid olema avatud täna (20. juuni 1992) alates kella üheteistkümnest, ei saanud tegevust õigeaegselt alustada, kuna Eesti Pangast on saabumata vahetusraha, eelkõige mündid.

Tallinna II Toidukaubastu kaupluse "Pirita" juhataja Hille Suup ütles BNS-le, et paljud inimesed on kogunenud kaupluse ukse taha, et esimesi sisseoste teha, kuid kella poole kaheteistkümneks ei saanud kauplust veel avada.

"Pangast saadud lubaduste kohaselt peaks raha kauplustesse saabuma peatselt, kuna rahaautod on juba välja sõitnud," öeldi BNS-le kauplusest "Nurmenukk".

Eile toimus kaupade väärtuse ümberhindlus kroonideks ning lisandus ka 18-protsendiline käibemaks.

Alates tänasest tuleb ostjatel harjuda uute hindadega. Näiteks kaupluses "Pirita" olid hommikuks saabunud kaupade hinnad järgmised:

või (kilogramm) 20,00 krooni

piim 0,5 liitrit (koos pudeliga) 0,90 krooni

keefir (1 liitrises pakendis) 1,70 krooni

hapukoor (purgis) 1,45 krooni

leib "Jaagu" 0,85 krooni

leib "Madise" 1,05 krooni

sai "Kiili" 1,00 krooni

Operatiivselt on krooni saabumisele reageerinud ka Tallinna kesklinna putkakaubandus. Välismaa sigaretid maksavad seal 12-21 krooni pakk, sealhulgas "Marlboro" 16 krooni; välismaa nätsu saab sõltuvalt suurusest kätte 0,60-2 krooni eest, 180-minutiline videokassett maksab 32,50 ja huulepulk 16,50 krooni.

Viru tänava lillekauplejad võtavad vastu nii krooni, marka kui rublasid, õis maksab 1-3 krooni.

Šveitsi-Eesti ühisettevõtte "Estkompexim" peadirektori asetäitja Ivar Simson ütles BNS-le, et kuigi paljud katsetavad krooni tuleku puhul kõrgete hindadega jätkab "Estkompexim" stabiilset hinnapoliitikat.

Simsoni sõnul hakkab koorejäätis "Pingviin" maksma 1 kroon 30 senti, piimajäätis 1 kroon 10 senti, delikatessvorsti kilo 18 krooni, burgervorstid 16 krooni. Mõningane hinnatõus on põhjustatud käibemaksu suurenemisest. "Samuti pandi vorstidele veidi rohkem hinda juurde, sest neid on jäätise ja toitlustuse arvel doteeritud," lisas ta.

Ivar Simsoni sõnul alustakse jäätisemüüki homme, esmaspäevast peaks ka kõik bistrood avatud olema.

Estline`i hindade aluseks olid Rootsi kroonid

A/s "Estline" kehtestas täna ühtsed hinnad reisiks laeval "Nord Estonia" Tallinn-Stockholmi liinil. Hinnad on kalkuleeritud Rootsi kroonide alusel.

Ühe otsa tekipilet maksab nüüdsest 845 krooni. Kui reisija tahab öö veeta kajutis, tuleb tal juurde maksta vähemalt 330 krooni (C-klassi kajut). Ligipääs rootsi lauale maksab 310 krooni, hommikusöök 110 ja kohvikusöök 60 krooni.

Alla 6-aastased lapsed saavad sõita tasuta, 6-11-aastased lapsed poole hinnaga. Gruppidele, kuhu kuulub üle 10 inimese, tehakse 25-protsendiline hinnaalandus, sama kehtib ka pensionäride ja tudengite puhul.

"Inreko" "Estonian New Line" piletihinnad on ajutiselt järgmised:

Tiiburlaevadel "Liisa", "Jaanika" ja "Moonika" üks ots marsruudil Tallinn-Helsinki 280 krooni, edasi-tagasi 504 krooni; reisipraamil "Linda I" vastavalt 140 ja 280 krooni (tekipilet).

Kajut ülesõiduks maksab 140 krooni, ööbimiseks – 140, ülesõiduks ja ööbimiseks 280 krooni.

Kohvikueine ja hommikusöök maksavad 56 krooni, õhtusöök 168 krooni.

Sõiduauto ülevedamine maksab 420, mikrobussil – 840, auto-järelkärul 1400, bussil 1400 ja mootorrattal 140 krooni.

Kõik "Estonian New Line" hinnad on võrdelised Soome markades kehtestatud hindadega kursiga 1 FIM = 2,8 EEK.

Ü/e "Tallink" uueed piletihnnad kehtestata alates 22.juunist, kuna puhkepäevade tõttu ei saanud Soome partneritega konsulteerida. Samas teatati, et piletihindu hakatakse kujundama välisvaluutal põhinevate tariifide alusel. Eesti elanikele lubati praegust ostujõudu arvestades teha umbes 50-protsendiline hinnaalandus.

Laevadel "Tallink" ja "Georg Ots" kehtivad uued hinnad, kuid sama sõidugraafik jäi muutumatuks.

Hinnad:

Eesti, Läti, Leedu elanikele Teistele

tekipilet 145 krooni 290 kroon

edasi-tagsi 290 krooni 580 krooni

Get as Excel spreadsheet

Kõigile

sõiduauto 440 krooni

baketiauto 800 krooni

buss koos resijatega 1400 krooni

ööbimine lux -kajutis 800 krooni

ööbimine tavalises kajutis 150 krooni

rootsi laud "Georg Ots" 175 krooni

hommikusöök 15 krooni

kauba vedu 320 krooni

sõidukimaks 520 krooni

Tallinna hotellides saab tänasest elada ainult kroonide eest. Hinnad on võrreldes endiste rublahindadega tublisti tõusnud ning ühtsed kõigile külastajatele.

Olümpia Viru Palace

1-kohaline 590 650 1890

2-kohaline 780 800 2390

lux 950 1200 2580

poollux 1000

superlux 1050

sviit 3270

sviit saunaga 3840

Hotelli "Palace" restoranis on prae hinnaks 50-200 krooni, õlle (0.33 l) saab kätte 20-41 krooni eest.

"Viru" 2. korruse restoranis maksab praad 21-33 krooni, 0.7-liitrine viinapudel 94,50, 0,5-liitrine "Thompsoni" viski 105.00.

Mõlemad restoranid olid külastajatest tulvil, kuna mujal linnas eriti süüa ei saa.

Pizzamüüja lajatas hinnatõusuga

Pizzamüügikett "Peetri Pizza" on tõstnud oma hinnad praktiliselt kahekordseks. Tänasest maksab selle firma populaarseim pizza "Francescana" kaasamüügil 10 krooni, pizzarestoranides 12 krooni. Ülejäänud pizzade hinnad algava kaasamüügil 6-st ja restoranides 7-st kroonist.

"Peetri Pizzast" võib purgiõlut kaasa osta 20 krooni eest, Sprite'i jt. karastusjooke 17 krooni eest.

Kõik raudteepiletite hinnad arvutati kroonidesse ümber Rahareformi Komitee poolt kehtestatud kursiga 1 EEK = 10 OR, teatas BNS-le riigiettevõtte "Eesti Raudtee" kommertsdirektor Mart Koll. Samas lisas ta, et rongipiletite hindadele ei arvestata juurde ka 18 protsendilist käibemaksu, mida tehakse teiste kaupade ja teenuste osas.

Härra Kolli sõnul alustas Tallinna vaksalis piletite müüki otserongidele kroonide eest juba kella kümne paiku hommikul.

Teatavasti võib Eesti-sisestel liinidel täna rongidega tasuta sõita. "Algselt kuulutasime välja tasuta sõidu homse lõunani, ent kuna vahetuspunktid töötavad väga kiiresti võetakse homme vastu lõplik otsus kuidas edasi tegutseda," ütles Koll.

Piiril oli rahulik

Eesti piiril väljaantavad riigis ajutise viibimise load maksavad alates tänasest 2,5 krooni, teatati BNS-le Piirivalveametist. Varem maksis luba, mis annab õiguse Eestis viibida 30 päeva, 25 rubla. Ajutise viibimise loa eest võib tasuda ka muus konventeeritavas valuutas vastavalt Eesti Panga kursile.

Piirivalveameti korrapidaja sõnul pole mingitest vahejuhtumitest piiril seni teateid tulnud.

Nimetatud hind kehtib kuni 1. juulini, mil Eesti piiril seatakse sisse täielik viisarežiim. Migratsiooniameti peadirektor Andres Kollist ütles eile, et seni pole viisade lõplikud hinnad veel kehtestatud. "Vastavalt Eesti Panga nõudmisele hakatakse viisasid piiril väljastama aga ainult kroonide või konventeeritava valuuta eest," lisas Kollist.

Vastavalt Välis- ja Rahandusministeeriumi kokkuleppele võidakse Eestisse sissesõidu viisasid väljastada ka rublade eest rublatsooni riikides paiknevates EV konsulaatides. Hetkel asub Eesti ainuke konsulaat endise N.Liidu territooriumil Moskvas.

Kolm miljardit rubla tagastati Venemaale

Eesti Panga asepresident Vahur Kraft teatas päev hiljem pressikonverentsil, et rahareformi käigus on käibele lastud 593 164 250 Eesti krooni. Selle summa moodustavad nii elanikele vahetatav sularaha kui kroonideks arvutatud ettevõtete rublaarved.

Kokku eemaldatakse reformi käigus ringlusest umbes 3 miljardit rubla, mis tagastatakse Venemaale.

Eesti Panga president Siim Kallas teatas, et krooni konverteeritavus tagatakse kattevaraga, mille üldsumma on umbes 120 miljonit dollarit ja mille moodustab põhiliselt Eesti kuld.

Siim Kallas arvas, et valuuta- ja kullareservide suurus lubab tulevikus kroone juurde emiteerida või krooni revalveerida. Ta lisas, et krooni revalveerimine, krooni kursi tugevdamine Saksa marga suhtes on "täiesti reaalne perspektiiv".

Tagasi üles