Riisalu: riigifirma juht ei vastuta riigijuhist rohkem
6. aprill 2011, 23:10
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikogu liige Aivar Riisalu rõhutas, et riigifirmade juhtide ülisuured palgad pole normaalsed ning riigiettevõtete juhtide vastutus ei saa kuidagi olla suurem kui riigi presidendi või peaministri vastutus.
«Kas igal aastal sada tuhat palgale juurde on piisav motivatsioon, kui palganumber on niigi juba seitsme nulliga,» küsis ametiühingujuht Harri Taliga ETV saates «Foorum».
«Ega väärtust ei loo ainult juhid, vaid inimesed, töötajad loovad neid väärtusi. Kui juhid ütlevad, et palgatõusu ei tule, ja neil endil palk tõuseb, siis siin solidaarsus kannatab,» rõhutas Taliga.
«Kui firma head tulemused on saavutatud sellega, et töötajate palgad on jõuga ja kunstlikult all hoitud, siis see pole õige,» lisas ta. «Näiteks mõni aeg tagasi avaldatud andmeil oli tippjuhtide ja tavatöötajate palgavahe Taanis kümnekordne, Eestis aga 43-kordne.»
«Suurte riigifirmade juhid ei vastuta rohkem kui riigijuhid, mistõttu oleme teinud ettepaneku kehtestada 6000 € piir tippjuhtide palkadele,» rääkis Riisalu.
«Riigifirmade juhtide palku vaadates tundub, et väike grupp inimesi justkui peaks põhjamaade tasemele juba kohe saama ja tegelikult kõigi teiste arvelt,» sõnas Riisalu.
«Riigiettevõtete juhid on ebavõrdses seisus, sest puudub võrdlusmoment. 10-20 inimese palk avalikustatakse, aga erafirmade, ka börsiettevõtete juhtide palkasid me ei tea. Loomulikult riigifirmade nõukogude esimehed võiksid palganumbrit põhjendada,» rääkis Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel.
«Peaminister vastutab kogu riigi eest, mis mõttes Eesti Energia juht rohkem vastutab? See ei ole argument. Nad ei vastuta millegi eest, see on üks pehmemaid ameteid. Kui mul kolm päeva elektrit pole, nad ei vastuta millegi eest,» väitis Riisalu.
«Eesti Energia ei austa oma klienti, suhtumine inimestesse, omaenda klientidesse on väga halb,» toonitas Riisalu.
«Mina olen nõus presidendi palga eest Eesti Energiat juhtima, olen ka finantsharidusega nagu praegune Eesti Energia juhtki,» lisas Riisalu.
«Suurte riigiettevõtete juhid konkureerivad rahvusvaheliselt. Aga tõesti, mina väga ei tea juhti erasektoris, kelle palk oleks tõusnud,» sõnas Mandel.
«Ilmselt on kaks-kolm ettevõtet, kus miljoni krooni piirist jääb tippjuhi palgana väheks, mujal isegi see aastapalgaks sobiks, aga tippjuhtide palk rahvusvahelisel turul ongi hästi kõrge,» sõnas riigikogu liige Arto Aas.
«Riigikogu liikmed peaksid riigifirmade nõukogudesse kuuluma küll, aga ilma palgata. See töö peaks olema juba riigikogu liikme palgas sees,» rõhutas Riisalu. «Keskerakond ei toeta riigikogu liikmete kuulumist riigiettevõtete nõukogudesse, see on minu isiklik arvamus.»
Saate esimesele küsimusele, kas riigifirma juhi palgale tuleks kehtestada lagi, vastas jaatavalt 96 protsenti ja eitavalt 4 protsenti helistanutest.
Teisele küsimusele, kas poliitikute osalemine riigifirmade nõukogudes tuleks keelata, vastas jaatavalt 94,4 ja eitavalt 5,6 protsenti helistanutest.