Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Erametsad vajavad 3 miljonit metsataime rohkem

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Mets | FOTO: Eero Vabamägi

Keskkonnaministeeriumis valmis kultiveerimismaterjali toodangu analüüs ja metsataimede kasutusvajaduse prognoos, mille kohaselt kasutati möödunud aastal metsade uuendamiseks ligi 29 miljonit metsataime, kuid selleks, et metsauuendamiseks taimi piisavas koguses jätkuks, peaks juurde kasvatama 3 miljonit taime.

Valminud analüüs annab ülevaate kultiveerimismaterjali tarnijatest, metsataimetoodangust, kultiveerimismaterjali sisse- ja väljaveost Eestis ning võtab kokku, kui palju metsataimi aastatel 2014 kuni 2016 kasutati. Lisaks prognoositakse lähitulevikus vajaminevaid metsataimede koguseid, et anda metsataimekasvatajatele tootmiseks ja turustamiseks suuremat kindlustunnet.

Eesti metsade uuendamiseks kasutati 2014. aastal 26,2 miljonit metsataime, 2015. aastal 27,9 miljonit metsataime ja 2016. aastal 28,9 miljonit metsataime.

Kõige enam on metsade uuendamiseks kasutatud kuusetaimi, keskmiselt ca 14 mln aastas. Männitaimi on istutatud aastas ca 12 mln. Kõige enam on uuendatud erametsi hariliku kuusega, mille kogus on viimastel aastatel olnud ligikaudu 7 mln aastas. Riigimetsa on istutatud peamiselt harilikku mändi – ca 10,5 mln, ja harilikku kuuske keskmiselt 7 mln aastas.

Metsataimede kasutusvajaduse prognoosimisel selgus, et raiesmike uuendamiseks Metsanduse arengukavas ettenähtud mahus on erametsades vaja 11,7 mln metsataime aastas, mida on 3 mln rohkem kui eelmisel aastal erametsade uuendamiseks kasutati. Kõige suuremaks kujuneb lähiaastail vajadus kuusetaimede järele.

Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Marku Lampi sõnul oleneb kvaliteetsete metsataimede jätkumine piisavas mahus eelkõige õigest prognoosist, mis annab metsataimekasvatajatele kindluse oma tegevusse investeerida. «Seetõttu on oluline, et metsaomanikud vajaminevad metsataimed varakult ette telliksid, et taimekasvatajatel oleks kindlus täiendavate taimede kasvatamiseks,» sõnas Lamp.

Vajadust Eesti päritolu metsataimede järele kasvatab lähiaastatel ka muudatus, mille kohaselt 2021. aasta lõpust ei tohi enam Eesti metsi uuendada Leedu päritolu metsataimedega, mis siinsetesse tingimustesse kõige paremini ei sobi. Sellel aastal toodi Keskühistu Eramets andmetel Eestisse ühishankena sisse 900 000 avajuurset Leedu päritoluga kuusetaime.

Metsade uuendamiseks on võimalik Erametsakeskuse kaudu taotleda nii Euroopa Liidu kui ka siseriiklikku toetust. Eesti riik toetas 2016. aastal Erametsakeskuse kaudu 3,8 mln metsataime soetamist, mis on ligi 40 protsenti erametsade uuendamiseks kasutatud taimedest. Metsa uuendamise toetus on üks olulisematest toetusliikidest, millega on vajalik jätkata. Huvi metsade uuendamise vastu on aasta aastalt kasvanud ning toetusraha võimaldab erametsaomanikul maapinna ettevalmistamise, metsataimede soetamise ja istutamise ning kuni kolme aasta vanuse metsakultuuri või looduslikult uuenenud metsataimede hooldamise kulude pealt kokku hoida.

Metsaomanik on kohustatud metsa uuendama vähemalt 0,5 hektari suuruse pindalaga hukkunud metsaosades või raiesmikel kahe aasta jooksul hukkumisest või raiest arvates. Mets loetakse uuenenuks, kui elujõulised metsataimed on olenevalt metsakasvukohatüübist, viie või kümne aasta jooksul, saavutanud ette nähtud kõrguse ning paiknevad ülepinnaliselt ja nõutaval arvul hektari kohta. Metsa õigeaegsel uuenemata jätmisel on Keskkonnaametil õigus rakendada sunniraha.

Tagasi üles