Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

India IT-hiid jäi Tallinnas hätta

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
2015. aasta detsember: HCLi Eesti kontorit Ülemistel avavad India suursaadik Eestis Ashok Kumar Sharma (esiplaanil) ja president Toomas Hendrik Ilves (paremal), nende vahel seisab HCLi finantsteenuste president Rahul Singh. | FOTO: Eero Vabamägi

Poolteist aastat tagasi suure pauguga Tallinna tulnud India IT-kontserni HCL Technologies Ülemiste kontor on tühi ja tööd seal enam ei tehta. Minema kolida ettevõte siiski ei kavatse.

Ligi seitsme miljardi dollari suuruse aastakäibega India tarkvarafirma avas Ülemiste Citys kontori 2015. aasta lõpus. Üritus oli pidulik, kõne pidas teiste hulgas president Toomas Hendrik Ilves.

Eesti poliitikud ja ametnikud nägid HCLi Tallinna meelitamist suure võiduna. Suuremaid ega tuntumaid India ettevõtteid siin ei ole. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) sõnul tegid nad sellise suure kala toomiseks kaks aastat tööd.

HCLi esindajad ütlesid avamispeol, et nad valisid Tallinna, kuna siin on tipptasemel IT-spetsid, ettevõtlussõbralik ja edumeelne valitsus ning see on lähedal Põhjamaadele, kus paiknevad suurkontserni olulised kliendid.

Tallinna kontorist pidi saama siinse regiooni tähtis arendusüksus. Tööd lubati esimese aasta jooksul anda vähemalt sajale inimesele. India suursaadik Eestis teatas, et paari aasta jooksul tahab Eestisse tulla teisigi India tarkvarafirmasid.

Läks aga teisiti. Poolteist aastat hiljem on HCLi Ülemiste linnaku kontor tühi, paarkümmend inimest, kes seal vahepeal töötasid, on minema läinud. Isegi silt on ukse pealt maha võetud. Miks ebaõnnestus Tallinnas maailma üks suurim IT-ettevõte, kellel on nimekaid kliente üle maailma?

HCLi finantsteenuste valdkonna juht Euroopas Sudip Lahiri rõhutas esimese asjana, et kuigi Tallinna kontor seisab juba aasta algusest tühjana ja ettevõtte tegevus pole käivitunud nii, nagu taheti, ei ole nad Eestist minema kolinud ega kavatsegi seda teha. Praegu polevat ettevõttel lihtsalt tellimusi, mida Tallinna kontorist täita.

Kuigi Lahiri rääkis väga ettevaatlikult ja diplomaatiliselt, andis ta mõista, et HCL tuli Tallinna kitsa eesmärgiga müüa tarkvarateenuseid Skandinaavia pankadele ja finantsasutustele. Kuna aga nende ankurklientide soovid ja vajadused vahepeal muutusid, nagu Lahiri väljendas, jäi Eesti üksus tööta.

Ta tõi mitu korda näiteks HCLi Poola kontorit Krakowis, millel oli rohkem ressurssi ja parem valmisolek meie regiooni kliente teenindada. «Selline oli lihtsalt pankade soov, see on normaalne,» ütles ta.

Siiski pole Tallinna kontor poolteist aastat tühja seisnud. Lahiri sõnul tegid nad siit ühe suure projekti rahvusvahelisele autoliisingu ettevõttele. Tippajal töötas Ülemiste kontoris 25 töötajat, kõik indialased. Kuigi esialgne soov oli palgata ka kohalikke töötajaid, ei jõutudki selleni.

Kas HCLi peakontor kahetseb Tallinna tulekut? Lahiri sõnul kindlasti mitte. «Selline see äri lihtsalt on. Ma ei ütleks, et oleme siin ebaõnnestunud. Sellega tuleb arvestada, et uuel turul võib tulla tagasilööke ja edu saavutamine nõuab aega.»

Ta teatas vestluse jooksul mitu korda, et nad ei taha mingil juhul Eestist lahkuda. Nad hoiavad siin kontori alles ja maksavad ilusti üüri. «See on muidugi piinlik, kui isegi silt on ukse pealt maha kukkunud – see tuleb kindlasti tagasi panna,» ütles Lahiri.

Ta kinnitas, et nad peavad endiselt Tallinna eeliseks lähedust Skandinaavia riikidele. Niipea, kui siinse kontori ja teenuste järele tekib nõudlus, tulevad nad tagasi, palkavad töötajad ja jätkavad tööd. Lahiri avaldas lootust, et see võib juhtuda juba lähiajal. «Meil on siin paar huvitavat projekti, mille üle peame läbirääkimisi. Andke meile paar kuud aega,» soovis ta.

Eesti ettevõtlus- või maksukeskkonna kohta HCLil etteheiteid ei ole. «Me hindame väga teie e-riiki ja tehnoloogilisi saavutusi. Me oleme Eestis kohtunud tarkade ja andekate inimeste ning koostööpartneritega. Eesti riigi poolt mingeid takistusi ei ole,» kinnitas Lahiri, kes on Eesti e-resident.

Ülemiste City arendaja Mainor Ülemiste ASi juht Margus Nõlvak möönis, et HCLi töös on praegu tõesti paus, kuid nad on endiselt linnakus olemas. «Meie jaoks on tegu aktiivse kliendiga, kelle üürileping kehtib,» rääkis Nõlvak.

«Igas ettevõtmises on edasiminekuid, aga ka tagasilööke. Oleme oma kliendiga rääkinud ja andnud teada valmisolekust neid toetada,» ütles Nõlvak.

Ta ei ole enda sõnul HCLi tegevusega nii hästi kursis, et saaks ennustada, kuidas võiks India ettevõttel Tallinnas edaspidi minna. «Üldiselt on Ülemiste linnakus asuvad välisettevõtted edukad,» märkis ta. «Ka HCL on oma ala professionaal ja me hoiame neile pöialt.»

HCLi Eestisse toomise taga olnud EASi investorkonsultant Raido Lember ütles, et nad on ettevõtte Eesti harukontori tegemistega üldjoontes kursis.

Ta kinnitas, et EASi inimesed on HCLi igati aidanud ja nõustanud. Selle alla käib näiteks Eesti ärikeskkonna, immigratsioonipoliitika ja protseduuride tutvustamine ning võimalike koostööpartnerite kokku viimine.

«HCL on saanud meie investorkonsultantidelt kõrgel tasemel investorteenindust äritegevuse Eestisse toomiseks,» kinnitas ta.

HCL Technologies

  • • India börsiettevõte, mis pakub üle maailma IT-teenuseid, nagu rakenduste arendamine, digitaalsete ja põhisüsteemide transformatsioon, süsteemide moderniseerimine ja infrastruktuuriteenused.
  • • Möödunud aasta käive oli 7 miljardit ja kasum ligi 1,3 miljardit eurot.
  • • Üle 115 000 töötaja.
  • • Üksused 32 riigis üle maailma, sh Euroopa 18 riigis 21 kontorit või arenduskeskust.

KOMMENTAAR

Viljar Lubi, majandusministeeriumi majandusarengu asekantsler, endine Eesti suursaadik Indias

Muidugi on kahju, et HCLi Tallinna kontor pole käivitunud.

HCL on üks neljast India IT-konglomeraadist ja esimene, kes Eestisse tuli. Meie soov oli, et nad tuleksid siia, saaksid jala maha ja siis mõtleksid laienemise peale.

Me ei pakkunud neile, et tulgu siia suure kontoriga. Tuhande töötajaga kontoreid me ei saa endale eriti lubada. Pigem oli meie soovitus, et siinne üksus võiks olla väike ja usin, kus sünnivad uued ideed.

Ma ei tea detaile, aga tõenäoliselt kaotasid nad ühe oma võtmekliendi. Samas kontorit nad sulgema ei hakka, nad otsivad uusi kliente. On selge, et kui nad siin võimalusi ei näeks, oleks nad juba asjad kokku pakkinud ja minema läinud. Ju nad näevad potentsiaali.

Arvan, et me ei peaks seda vaatama kriitikana Eesti ettevõtluskeskkonna pihta. Oleme neid aidanud, nagu suudame, ja olen nende peakontoriga kontaktis olnud.

Loodame, et nad taaskäivitavad kontori, kuna see on suurim ja tuntuim India ettevõte, kes Eestisse on tulnud.

Tagasi üles