Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Riigikogu võttis vastu magustatud jookide maksustamise seaduse

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suhkrumaksu alla läheksid ka mahlajoogid, kuhu on lisatud suhkrut. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Riigikogu võttis esmaspäeval vastu magustatud joogi maksu seaduse, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui 5 grammi 100 milliliitri kohta.

Seaduse poolt hääletas 52 riigikogu liiget, vastu 37 ning erapooletuid ei olnud.

Üheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis 5-8 grammi 100 milliliitri kohta maksumäär on 10 senti 1 liitri kohta. Sellest suurema suhkru kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.

Magusainega joogi maksumäär on samuti 10 senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist. 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 30 senti magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 10 grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aasta 1. jaanuarist on sama määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 9 grammgi 100 milliliitri kohta või enam. 2020. aasta 1. jaanuarist kehtib antud määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut 8 grammi 100 milliliitri kohta või enam.

Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele, piimajookidele ja jogurtite osas. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks.

Magustatud jookide maksustamisest ootab rahandusministeerium riigieelarvesse 2018. aastal ligikaudu 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit ja 2020. aastal 17 miljonit eurot; varasemate maksumäärade juures oleks laekumine 2018. aastal olnud 24 miljonit.

Mõju eelarvele esimesel kolmel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb iga-aastaselt kõrgema maksumääraga maksustatavate toodete suurem hulk ja seda isegi kui pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse.

Mõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.

Tagasi üles