Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Mitte keegi ei vaja panku, aga kõik vajavad pangateenuseid

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
SEB grupi juht Johan Torgeby. | FOTO: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

SEB panga omaniku, Rootsi SEB Grupi nõukogu koosolek toimus eelmisel nädalal Tallinnas. Grupi värske tegevjuht Johan Torgeby rääkis Postimehele panga positsioonist siinse regiooni pangandusturul ning pangandusest ja finantsteenustest laiemalt. Korraks sekundeeris tegevjuhile ka SEB Balti panganduse divisjoni juht Riho Unt.

-Tulete just SEB Grupi nõukogu koosolekult. Mida te seal arutasite, kui see saladus ei ole?

Pean ettevaatlik olema, aga saan öelda, et panga nõukogu palub juhtkonnal teatud sagedusega korraldada koosolekuid väljaspool peakontorit. See oli põhjus, miks me siia tulime. Soovisime arutada mingeid teemasid sügavuti väljaspool Rootsit. Seekord otsustasime pidada Balti sessiooni Tallinnas.

Me õppisime siin pooleteise päeva jooksul tundma oma kolleege ja kohtusime siin mõne väga olulise osalisega.

-Siin, Eestis käib tugev diskussioon dividendide üle, mida Eestis olevad tütarettevõtted maksavad või ei maksa oma välisomanikele. Vaatan, et SEB pank alustas dividendide maksmist kaks aastat tagasi. Kas SEB maksab grupile dividende ka sel aastal ja kas teil on tütarettevõtete jaoks dividendipoliitika?

Meil ei ole tütarettevõtete dividendipoliitikat, meil on dividendipoliitika grupi jaoks. Grupina soovime maksta progressiivselt kasvavat dividendi. Meie poliitika on maksta dividendiks 40 protsenti või enam panga kasumist. See võiks olla alus, miks panga aktsionärid on meie omanikud. Meie ambitsioon on maksta rohkem kui 40 protsenti, eesmärk on, et absoluutarvuna see igal aastal mõnevõrra kasvaks.

SEB Balti panganduse divisjoni juht Riho Unt: Eestis ja teistes Balti riikides väljusime just keskkonnast, kus oli vaja väga hoida kapitaliseeritust, sest on kehvemad ajad ja on paremad ajad. Aga nüüd, kus Balti riikides on saabunud parem aeg ja saame äri teha nagu tavaliselt, on SEB Grupil tütarettevõtete dividendipoliitika võtta välja regulaarselt dividendi kõigist tütarettevõtetest. Nii ka Eestis, me hakkasime maksma dividendi ja jätkame regulaarselt maksmist ka edaspidi.

-Kui palju te maksate eelmise majandusaasta tulemuste eest?

Riho Unt: 30 miljonit eurot. Paistab, et me jätkame maksmist üldiselt kogu aastakasumi ulatuses või midagi sinnakanti, sest me oleme Eestis korralikult kapitaliseeritud ja hakkame tasapisi lihtsalt hoidma kapitaliseerituse taset.

-Rääkige palun SEB Grupist. Milline on selle positsioon Skandinaavia maades, Rootsis?

Olen kindel, et te teate, et ma olen ametis olnud ainult kolm kuud. Aga see on väga luksuslik ametipost asuda sellise suurusega ettevõtte juhiks nagu SEB, mis on maailma siinses piirkonnas väga muljetavaldav ettevõte. Meil on äärmiselt tugev pank. Kui vaadata panga kapitaliseeritust, on see äärmiselt tugev.

Meil on väga rahulolevad kliendid nii ühel kui ka teisel pool piiri, meil on adekvaatne kasumlikkus. Ebakindla tuleviku jaoks on see on väga tugev kapital. Ümberringi toimub väga palju – regulatsioonid, digitaliseerimine. Meie kliendid muutuvad ja suur proovikivi on nendega suhelda ning teha nende jaoks õigeid asju.

Mis puutub meie positsiooni, siis oleme universaalpank. Kolmes Balti riigis ja Rootsis on meil jaekliendid ja suurkliendid ning siin läheb meil väga hästi.

Korporatiivpangandus on meil ka väljaspool Rootsit – Norras, Taanis, Soomes ja Saksamaal ning siin ei ole meil nii hea aeg. Ettevõttepanganduses on meil rohkem katsumusi. Kuid ka selles valdkonnas läheb meil väga hästi, ehkki see pole grupi tugevaim osa.

-Kui mugavalt te end oma ametikohal tunnete pärast Annika Falkengreni (SEB Grupi endine tegevjuht  toim), kes minu arusaamise kohaselt oli üks prominentsemaid pangajuhte Euroopas?

(Naerab.) See on hea küsimus. Kas skaalal nullist kümneni? Ma töötasin pangas viimased paar-kolm aastat väga lähedal Annika alluvuses. Mis puutub ärisse ja panga juhtimisse, siis me näeme panka väga sarnaselt. Muidugi on ta Euroopa panganduses väga tuntud, aga mina ei ole. Loodan, et 12 aasta pärast olen ma samasugusel positsioonil.

Kui juhtuvad sellised protsessid nagu praegu ja Annika lahkus väga ootamatult, tuleb otsida tuge nõukogult ja mina tunnen väga tugevat nõukogu esimehe ja nõukogu tuge. Uue rolliga, käia mööda Euroopat ja kohtuda uute inimestega, pole ma veel harjunud.

-Millised ambitsioonid on teil Eestis. Olete pikka aega olnud turul teisel kohal. Olete selle kohaga rahul või soovite saada ikka liidrikohta?

Me oleme üsna lootusrikkad nii Eesti kui ka teiste Balti riikide suhtes. Pangas on see üks parimate tulemustega regioone. Kui vaadata klientide rahulolu, innovatsiooni, uusi asju, mida me oleme välja arendanud, ja kliendibaasi, aga ka finantstulemusi, siis pangal läheb väga hästi.

Aga ambitsioon olla number üks on mõnevõrra kahetine. Olla suurim ei ole väärtus iseenesest. Mul isiklikult ei ole unetuid öid sellepärast, et meid kutsutakse number kaheks.

Palju olulisem on see, et me oleme teistest paremad, et teie eraisikuna või teie ettevõte valiks meid. Ma ütleks, et ma pigem olen parim kui suurim. Nende kahe vahel ei pruugi tingimata olla konflikti, aga meil on muidugi ka ambitsioon kasvada.

-Kuidas te suhtute Balti riikide turgu. Tean, et Swedbank loeb Balti riike oma koduturuks, kuidas on teiega?

Meil on sama. Meie jaoks on koduturg Rootsi, Norra, Taani, Soome, Saksamaa ja Balti riigid. See tähendab, et need on ainsad riigid, kus meil on kliendid. Lisaks on meil võrgustik – Shanghais, Singapuris, New Yorgis –, mida me kasutame oma koduturu, kaasa arvatud Balti riikide klientide hüvanguks.

-Eesti panganduses toimuvad mitmesugused arengud. Danske Bank loobus näiteks jaepangandusest. Millised on teie plaanid? Kas te jääte siia?

(Väga kiiresti) Jah. Meil on äriplaan, mis muidugi võib muutuda, aga praegusel äriplaanil on mõned eripärad. Üks neist on see, et me suudame seda panka kasvatada. Maailmas on praegu väga vähe panku, mis suudavad kasvada.

Enamik panku väljaspool maailma seda piirkonda seisab silmitsi raskusega püsida samal tasemel. Peame hoidma kulud samal tasemel. Me ei saa kulutada rohkem kui praegu. Me oleme nii toiminud ma ütleks seitse aastat järjest, ning see jätkub. See on meie endi kehtestatud kulude kontroll.

Meil on neli äridivisjoni: suurettevõtted ja finantsinstitutsioonid, ettevõtted ja eraisikud, Balti riigid ning elukindlustusdivisjon ja investeerimine ja Balti divisjon on tõenäoliselt üks suurimaid ja olulisemaid tulutoojaid.

-Nii Rootsis kui ka Eestis on oluline aruteluküsimus panganduse maksustamine. Millises seisus on see küsimus praegu Rootsis?

See muutub kiiresti. Praegu on ettepanek, et pannakse ette lahendustasu. See tähendab, et me maksame valitsusele rohkem, mis sellest, et seda ei taheta kutsuda maksuks (vaatamata sellele, kas seda kutsutakse tasuks või maksuks või millekski muuks, on meie jaoks üks ja sama suund).

Peale selle on praegune Rootsi valitsus andnud tugevaid signaale, et pärast järgmisi valimisi, kui nad võidavad, soovib valitsus kehtestada pangandusmaksu. Nad on viidanud maksude suurendamisele keskpikal perioodil, kui nad võidavad, ja lahendustasu, mis pole veel lõplikult valminud, kohesele kehtestamisele.

-Nordea ähvardab oma peakorteri Stockholmist välja viia. Mida teete teie?

Meie jääme. Me tunneme Nordea positsiooni vastu mõningat sümpaatiat või empaatiat. Me saame sellest aru. Meie otsustasime peakorterit Rootsist mitte välja viia ja jääda.

On oluline, et Rootsi valitsus ei looks liiga erinevaid tingimusi äritegemiseks mänguväljakul sellepärast, et valitakse asukohaks Rootsi. Ma loodan, et nad on väga ettevaatlikud, sest praegu paistab, et meil hakkavad olema väga erinevad tingimused.

-Mida te arvate panganduse tulevikust, millises suunas pangandus hakkab liikuma?

See on kümne miljoni dollari küsimus. Arvan, et on päris selge, et uus infotehnoloogia muudab finantsteenuste mitut valdkonda revolutsiooniliselt. Finantstehnoloogia on selle trendi üks suur osaline, mistõttu me kulutasime palju aega nende kollektiivide ligimeelitamiseks. See on täielik muutus võrreldes algusega, kui üritasime neid eemale hoida või mõtlesime, et nad pole olulised.

Väljaspool panka on palju, ütleme, ettevõtlikku vaimsust ja me soovime neid osta, laenata neile raha, luua nendega koos meeskondi ning olla soovitud koht, kus viia nendega koos ellu uusi arenguid äris.

Asja teine pool on see, et meil on palju suurepäraseid inimesi. Panga üks suurimaid kulusid on vana infotehnoloogia ja uue infotehnoloogia arendamine. Me üritame need kaks kokku sulandada. Selles suunas ei ole võimalik piisavalt teha.

-Teie kolleeg Harri Rantanen (SEB Grupi kliendiandmete teenuste juht – toim) ütles umbes pool aastat tagasi, et ta on kindel, et 2040 aasta pärast pangandus eksisteerib, aga ta pole kindel, kas pangad sellisel kujul jäävad alles. Olete temaga nõus?

Arvan, et see on olukorra väga terav kirjeldus, aga ma ei saa temaga mitte nõustuda. Meil on näide, kuidas viieaastastele lastele tutvustakse e-pangandust. On huvitav, et nad ei saanud sellest aru. Kas aga täiskasvanud vajavad pangateenuseid? Jah, nad vajavad. Nad peavad tegema makseid, nad vajavad laene, investeeringuid ja muud sellist.

Meie eelmine tegevjuht Annika (Falkengren – toim) rääkis meile tihti ja mina jätkan rääkimist teistele, et mitte keegi ei vaja panku, aga kõik vajavad pangateenuseid. Ning just see on põhjus, miks me peame vaatama asjadele teistmoodi.

Paljud finantstehnoloogiaettevõtted panustavad sellele, et tulevikus võib olla brändilojaalsus üks väheseid asju, mis meil alles jääb. Ja kui inimesed alustavad mingi toote otsimist, ei alusta nad pangast.

Seepärast peame pakkuma parimat teenust, lihtsaimat ligipääsu, parimat analüüsi – nende vahel hakatakse valima olenemata sellest, mis on teenust või kapitali pakkuva panga nimi.

-Kas see tähendab, et pankade turunduskulud kasvavad?

Ei. See ei ole tähtis. Pole mõtet turundada asja, mis ei ole suurepärane. Me ei taha võidelda, rääkides inimestele, et ärge unustage meid. Me tahame võidelda, olles parimad, ja seepärast on meil ees suurepärane tulevik, sest me saame koguda teenused oma vihmavarju alla ja pakkuda neid parimal viisil.

FAKTIKAST

CV

Johan Torgeby

Sündinud: 1974

Haridus: Lundi ülikool, majandus ja statistika

Töö:

Swedbank Robur, intressitoodete portfellihaldur

Morgan Stanley, võlakirjaturu Londoni üksuse juht

SEB suurklientide kliendisuhted

SEB äripanganduse divisjoni kaasjuht

SEB tegevjuht ja president (alates märtsist 2017)

Abielus, kaks last.

Hobid: tennis, trummimängimine

Tagasi üles