Eelmisel aastal hakati rohkem ümbrikupalku maksma

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Raha ümbrikus.
Raha ümbrikus. Foto: Ants Liigus / Pärnu Postimees

Eelmisel aastal sai ümbrikupalka 13 protsenti töötajatest ning varjatud töötasude maksmisest tingitud maksukaotus oli kokku umbes 141,6 miljonit eurot.

Majanduskeskkonna halvenemise tõttu on viimastel aastatel paljud ettevõtted sattunud rahalistesse raskustesse ning on seetõttu hakanud rohkem ümbrikupalku maksma, selgub Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust.

Ettevõte, kes jätab maksud maksmata võib nii vähendada kaupade või teenuste hinda ja saavutada seeläbi ebaõiglase konkurentsieelise teiste ettevõtete ees, kes maksud ausalt tasuvad.

2002. aastal sai ümbrikupalka umbes 15 protsenti töötajatest, järgnevatel aastatel illegaalset töötasu saavate töötajate osakaal kord suurenes, kord vähenes jõudes 2009. aastal oma madalaimale tasemele, 9 protsenti.

Eelmisel aastal kasvas ebaseadusliku töötasu saajate määr taas 13 protsendile. Enamik ümbrikupalga saajaid saab ebaseaduslikult osa töötasust. Kõige rohkem maksti mullu ümbrikupalku ehituses, 27 protsenti kõigist ümbrikupalkadest. Tööstuses maksti 19 ja kaubanduses 17 protsenti kõigist ümbrikupalkadest.

Ümbrikupalga saamisega oli rahul 34 protsenti saajatest, rahulolematuid oli 31 protsenti. Rahulolematuse peamised põhjustena nimetati seda, et ümbrikupalga tõttu ei ole tagatud haigekassa hüvitised ning tulevikus ei ole võimalik riigilt saada piisavalt pensioni. Kõigist ümbrikupalga saajatest arvasid pea pooled, 44 protsenti, et keeldumise korral oleksid nad oma töökohast ilma jäänud.

Kõige rohkem õigustasid illegaalse töötasu pooldajad ümbrikupalkade maksmist sellega, et Eestis on töötajate maksukoormus niigi suur. Samuti selgitati riigimaksude tasumata jätmist sellega, et töötaja saab nii rohkem palka kätte. Üle poole vastajatest pidas ka ettevõtete maksukoormust liiga suureks.

Ümbrikupalkade vastu ollakse põhiliselt selle pärast, et illegaalset töötasu saavad töötajad jäävad ilma sotsiaalsetest garantiidest, samuti satuvad seetõttu ebavõrdsesse olukorda ausad maksumaksjad ja ettevõtted. Ümbrikupalkade vastased tõid välja ka selle, et maksude maksmatajätmine ei võimalda riigil pakkuda piisavalt teenuseid ega rahastada sotsiaalsfääri kulutusi.

Arvutuste kohaselt jäi riigil aasta jooksul saamata sotsiaalmaksu summas 70,24 kuni 104,62 miljonit eurot ning füüsilise isiku tulumaksu 43,52 kuni 64,81 eurot.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles