Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Saksa minister: põllumajandustoetused peavad jääma samaks

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saksamaa põllumajandusminister Christian Schmidt näeb Eesti Euroopa Liidu nõukogu eesistumisel võtmerolli ühise põllumajanduspoliitika uue sisu defineerimisel. | FOTO: Eero Vabamägi

Teisipäeval ja kolmapäeval Eestit külastanud Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister Christian Schmidt leiab, et ka pärast brittide lahkumist Euroopa Liidust tuleb põllumajandusele eraldada 40 protsenti kogu ühenduse eelarvest nagu seni. Ka usub ta, et Eesti eesistumisel saab olema põhiroll ühise põllumajanduspoliitika suunamisel uuele kursile.

-Kuidas Euroopa põllumajandusel praegu läheb? Millega võib rahul olla ning mis tekitab muret?

Pärast 2020. aastat peame Euroopa Liidu põllumajanduses olema valmis ümberkorraldusteks. Näha on, et rohkem tuleb keskenduda sisulistele poliitikamuutustele. Fookus peaks olema tegevpõllumeestel, eriti nendel, kes peavad väikeseid ja keskmise suurusega farme.

Teiseks peavad meie põllumajandustootjad kohanema ka kliimamuutustega, iseäranis nendega, mis puudutavad jätkusuutlikku arengut. Kolmandana tuleb põllumajandussektoril reaalselt võidelda bürokraatiaga.

See, mida Lissaboni leppega (2007. aastal sõlmitud ELi reformileping – toim) lootsime – et asjad lähevad lihtsamaks ja regulatsioonide hulk väheneb –, ei ole tegelikult teoks saanud. Sellepärast tulebki keskenduda just väikestele ja keskmise suurusega põllumeestele, et ka neil oleks võimalik kõiki neid ettekirjutusi järgida. Muidu nad ei saa lihtsalt hakkama.

-Veel aasta aega tagasi seisis kogu Euroopa silmitsi piimanduskriisiga, nüüd on piimatootjad hakanud sellest välja tulema. Milline on teie hinnang hetkeolukorrale?

Just eile (esmaspäeval – toim) andsid Euroopa Komisjoni ametnikud meile Luksemburgis ülevaate aruandest, milles hinnati, kuidas on piimanduskriisiga nii ELi kui ka liikmesriikide tasandil toime tuldud. Me ei ole just väga kiiresti tegutsenud, saaks kiiremini.

Teiseks tuleb meil tagada turutasakaal piimatootjate, -töötlejate, jaemüüjate ja tarbijate vahel. Kriisid on valdavalt kinni maksnud aga piimatootja. Peame keskenduma tururegulatsioonidele ja looma kriisijuhtimismehhanismid, et turutõusud ja -langused ei avaldaks põllumeestele nii tohutut mõju.

Saksamaal näen, et hinnad on taas kõrged. See on hea. Halb on aga see, et mida kõrgemad on hinnad, seda vähem mõtlevad asjaosalised järgmise kriisi peale. Samas on just praegu aeg, mil tuleks mõelda tururegulatsioonide muutmisele, mitte lihtsalt oodata järgmist kriisi.

-Räägime nüüd lähemalt ÜPPst (ühisest põllumajanduspoliitikast – toim). Kuhupoole EL praegu liigub ja kuidas muutub ühenduse põllumajandustoetuste struktuur pärast 2020. aastat?

Esmalt ei tohi me unustada ühise põllumajanduspoliitika tähtsust, kuna see on ELi maapiirkondade arengu nurgakivisid. Maapiirkonnad seisavad silmitsi mitme katsumusega, olgu need siis demograafilised, majanduslikud jms.

Peame sellele kindlaks jääma. Põllumajandusele läheb ligi 40 protsenti ELi eelarvest, ning  olen teinud palju tööd selle nimel, et see jääks enam-vähem samasse proportsiooni ka pärast 2020. aastat. Samas peame arvestama sellega, milliseks kujuneb Brexiti läbirääkimiste lõpptulemus, kuna Suurbritannia on üks suuremaid netomaksjaid.

Peame kohanema sellega, et britid lahkuvad EList. Olen kindlalt selle vastu, et põllumajanduse eelarverida jagataks teiste valdkondade vahel ära. Leian, et uute katsumustega toimetulekuks on meil vaja ka uusi rahaallikaid.

-Euroopa põllumajanduspoliitika ümberkujundamisel räägitakse juba ka vajadusest ühtlustada põllumajandustoetused. Kas see oleks õiglane poliitikamuutus või peaksid asjad jääma nii, nagu nad praegu on?

Esmalt peame kokku leppima selles, et EL ei lähe brittide liidust lahkumise järel ÜPP esimese samba otsetoetuste kallale. Peame leidma ka viisi, kuidas eraldada suurtootmisi väikestest ja keskmise suurusega põllumajandustootjatest. Samuti tuleb teha erisusi säästvale põllumajandusele.

Kui suureks kujunevad eri liikmesriikide toetused, ei oska ma praegu küll ennustada. Ma eeldan, et juba 2018. aastal esitab Euroopa Komisjon meile esimese ÜPP 2020+ mustandiversiooni. Selleks ajaks peaks olema ka selge, milline on brittide liidust lahkumise mõju.

-Te juba puudutasite Brexitit ja selle võimalikku mõju nii ELi eelarvele kui ka eraldi põllumajanduspoliitika rahastamisele. Märkisite küll, et te ise ei soovi, et põllumajanduse eelarvet vähendataks, aga kas oskate hinnata, millist mõju võiks Brexit siiski ÜPP eelarvele avaldada?

Praegu on räägitud, et brittide lahkumisega väheneks ELi eelarve 9–13 miljardi euro võrra. See on nende praeguse netomakse suurus. ÜPP eelarve on 60 miljardit eurot. Seega käib jutt mitmest miljardist eurost.

-Ütlesite, et selle raha asemele, mis Suurbritannia endaga kaasa viib, on vaja leida uusi allikaid. Mis need olla võiks?

Mind huvitab väga, mida pakub lähinädalatel välja [Euroopa Komisjoni eelarve ja personali] volinik Günther Oettinger, kui esitleb selleteemalist analüüsivisandit. Ma ise arvan, et me ei peaks suurendama liikmesriikide panust ühenduse eelarvesse. Küll aga peaksime õiglaselt jaotama ära Ühendkuningriigi lahkumisest tekkiva eelarvekao.

-Jätkakem Brexiti teemal. Rääkisite juba eelarvega seotud muutustest, kuid mis mõju avaldaks Suurbritannia lahkumine Euroopa põllumajandusele laiemalt?

Saksamaa ekspordib Suurbritanniasse väga palju põllumajandustooteid. Seega avaldab see suurt mõju ka kaubandussuhetele.

Mina isiklikult hakkan brittidest puudust tundma kui headest partneritest ELis, kuna oleme paljudel teemadel olnud ühesugusel arvamusel. Nad on ELis jaganud Põhjamaadega sarnast meelsust ja olnud väga pragmaatilised.

Samuti hakkame neist puudust tundma strateegiliselt: rahvusvahelisel tasandil oli hea nendega globaalsel turul koostööd teha, kuna britid tunnevad seda hästi. Suurbritannia peab nüüd oma kaubandussuhete eest ise vastutama hakkama ja nad peaksid mõistma, et neile endale oleks kasulik edaspidi jätkata tihedat koostööd ELiga.

See, mida [Euroopa Parlamendi euroskeptiline saadik] Nigel Farage on rääkinud Briti valijatele – et Ühendkuningriik saab täiesti omaette rahvusvahelisel turul edasi tegutseda –, ei vasta tõele. Suurbritannia ei valitse enam maailma – me elame 21., mitte enam 19. sajandil. Seega, uks Suurbritannia jaoks on lahti, aga nad peavad ise sellest sisse astuma.

-Tuleme nüüd Eesti jaoks lähiaja kõige tähtsama teema, ELi nõukogu eesistumise juurde. Mis tuleks ÜPP tuleviku kohta järgmise poolaasta jooksul ära otsustada? Mis on Saksamaa jaoks selle aja jooksul peamine?

Esmalt oleme väga tänulikud Eestile, et te pärast brittide lahkumisotsust selle kohustuse vastu võtsite. Eestil on päris mitu ülesannet.

Oleme äsja alustanud ühise põllumajanduspoliitika ümberdefineerimist. Eestil saab olema põhiroll möödunud aasta lõpus tutvustatud nn Omnibusi määruse (kehtiva ÜPP rakendusmääruste muudatuste kava – toim) sisu arendamisel.

Just selles mõttes, et EL27 tulevane põllumajanduspoliitika ja selle regulatsioonid oleks õiglased ning et meil oleks toimiv kriisireguleerimise mehhanism. Ka peab Eesti jätkama ELi ja Suurbritannia lahkumisläbirääkimisi. Peamine ootus Eestile selles protsessis on, et hoiaksite 27 liitu alles jäävat liikmesriiki koos.

Teiseks peaksite vaatama üle senised kaubanduslepped ning kolmandaks, kui vaadata just põllumajandust, tuleks üle vaadata ka Läänemere kalandusvarud, iseäranis Brexiti valguses.

Infokast

Christian Schmidt (59)

Aastatel 1977–1985 õppis õigusteadust Erlangeni ja Lausanne’i ülikoolis, kus spetsialiseerus tööõigusele.

1974. aastast kuulub Kristlik-Sotsiaalsesse Liitu (CSU), mis on Saksamaal võimul oleva Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) Baieri sõsarpartei.

1990. aastast Bundestagi liige, 2011. aastast CSU aseesimees.

Aastatel 2005–2013 parlamentaarne riigisekretär kaitseministeeriumis, aastatel 2013–2014 parlamentaarne riigisekretär majanduskoostöö ja arengu ministeeriumis.

Veebruarist 2014 on Saksamaa toidu- ja põllumajandusminister.

2006. aastast Saksamaa NATO Ühingu juht.

Allikas: Saksamaa toidu- ja põllumajandusministeerium

Tagasi üles