Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Vandeadvokaat: uus riigihangete seadus toob esialgu vaidlusi juurde

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ehitusplats | FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

Kuigi eile riigikogus teisel katsel vastu võetud riigihangete seadus alandab mitmeid hankepiirmäärasid ja kiirendab hankeprotsesse tähtaegasid lühendades, ennustavad juristid, et uued tingimused toovad esialgu vaidlusi vaid juurde.

«Uues riigihangete seaduses on välja toodud mitmed meetmed, mis on suunatud kiiremate ja paindlikumate hangete läbiviimisele. Selline trend on üldjoontes igati tervitatav, kuigi uued normid tekitavad esialgu ilmselt vaidlusi juurde,» rääkis Ellex Raidla vandeadvokaat Rauno Klemm, kes on spetsialiseerunud riigihangete valdkonnale.

«Selgeks vaidlemist vajab näiteks uus kõrvaldamise aluste ja heastamisega seonduv regulatsioon ning lühemate tähtaegade tõttu tuleb ilmselt rohkem ka kitsas ajaraamistikus ja seetõttu kiiruga esitatud (nö igaks juhuks) vaidlustusi,» tõi ta näiteks.

Samas positiivse poole pealt märkis vandeadvokaat, et pikemas perspektiivis aitavad need vaidlused kaasa selge praktika väljakujundamisele, mis omakorda loodetavasti vähendab vaidluste arvu. «Vaidluste kasv saab ilmselt suuresti sõltuma hankijatest endast,» sõnas ta.

Seda seepärast, et andes hankijatele rohkem otsustamisruumi, paneb uus seadus hankijatele ka suurema vastutuse otsuste tegemisel ja põhjendamisel. «Seega saab vaidluste arvu ohjes hoida eelkõige hankijate professionaalsus ning kaalutletud ja mõistlikud otsused hangetel,» lausus Klemm.

Riigihangete seaduse muutmise peamiseks eesmärgiks on võtta üle uued Euroopa Liidu riigihangete alased direktiivid 2014/23/EL, 2014/24/EL ja 2014/25/EL, mille peamiseks eesmärgiks on kaasajastada ja muuta paindlikumaks riigihangete korraldus ning vähendavad kõigi osapoolte aja- ja rahakulu.

Uus seadus jõustub põhiosas juba 1. septembril 2017 ja see näeb ette mitmeid olulisi muudatusi kehtiva seadusega võrreldes. Lisaks ELi direktiividest tingitud muutustele kaasnevad sellega ka mitmed siseriiklikud muudatused.

INFOKAST: Olulisemad muudatused, mis kaasnevad uue riigihankeseadusega

  • Hankelepingu muutmine

Avardatakse hankelepingu muutmise aluseid, mis seni on olnud äärmiselt piiratud ja ebaselged. Nii võib hankija nüüd ilma lisaselgitusteta muuta hankelepingut asjade ja teenuste puhul kuni kümne protsendi ulatuses ja ehitustööde puhul kuni 15 protsendi ulatuses esialgsest maksumusest.

Samuti on toodud nimekiri olukordadest, millal hankelepingu muutmine on tulevikus lubatud, sidudes lepingu muutmise lubatavuse ära eelkõige muudatuse olulisusega.

Näiteks on toodud, et kui muudatuse väärtus ei ületa 50 protsenti hankelepingu algsest maksumusest, võib hankija uut riigihanget korraldamata osta pakkujalt täiendavaid asju, teenuseid või ehitustöid, mille järele on hankijal tekkinud vajadus ja mida riigihanke alusdokumendid ei sisaldanud, juhul kui pakkuja vahetamine põhjustaks hankijale olulist ebamugavust või märkimisväärseid lisakulusid ega oleks majanduslikel või tehnilistel põhjustel võimalik.

  • Laienenud hankelt kõrvaldamise alused

Uue seaduse kohaselt tuleb kõrvaldada iga riikliku maksuvõlaga pakkuja. Samuti muutub võimalikuks kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud varasemaid hankelepinguid.

Praktikas võib see endaga kaasa tuua aga hulgaliselt vaidlusi selle üle, millal saab üldse rikkumisest rääkida ja kuidas tuleb see tuvastada (nt küsimus ehitus- ja IT-hangetest, kus on tavalised viivitused, mis ei pruugi tuleneda pakkujast), mis on olulised rikkumised, mis hetkest saab rääkida pidevast rikkumisest jne.

  • Heastamine

Täiesti uue võimalusena sätestab uus seadus kõrvaldamise aluste heastamise ettevõtja poolt. Ettevõtja, kes tulnuks varem hankelt kõrvaldada, võib nüüd esitada koos pakkumusega tõendid, et ta on võtnud meetmeid, millega on oma ebaseadusliku või muul viisil riigihangete hankelepingu täitmiseks ebasobiva käitumise heastanud ja usaldusväärsuse taastanud (näiteks kahju täielik hüvitamine, meetmed edasiste rikkumiste vältimiseks jne).

Ilmselt toob ka see uus võimalus vähemalt esialgu endaga kaasa omajagu vaidlusi ja ka hindamise lisatööd hankijale.

  • Muutuvad hankepiirmäärad

ja lühenevad tähtajad Hankepiirmäärad muutuvad: näiteks riigihanke piirmäär suureneb asjade ja teenuste hankimisel 40 000 eurolt 60 000 eurole, samas ehitustööde puhul langeb 250 000 eurolt 150 000 eurole. Lihthanke piirmäär suureneb asjade ja teenuste puhul 10 000 eurolt 30 000 eurole ja ehitustööde puhul 30 000 eurolt 60 000 eurole.

Osaliselt muutuvad lühemaks riigihanke tähtajad, mistõttu on oluline kiirelt reageerida nii pakkumuse esitamiseks kui alusdokumentide vaidlustamiseks.

Näiteks võib hankija põhjendatud objektiivsete ja kiireloomuliste asjaolude tõttu ka suure, üle rahvusvahelise piirmäära riigihanke korral sätestada vaid 15 päevase pakkumuste esitamise tähtaja.

  • Menetluskordade muudatused

Lisanduvad uued menetluskorrad nagu uus hankeliik – innovatsioonipartnerlus ning riigihangete seadusesse tuuakse kontsessioonilepingute (pakkuja tasu seisneb nt õiguses teenust osutada, nt jäätmeveo hanked) menetluskord.

Halduskoormuse vähendamiseks on kasutusele võetud hankepassi (pakkuja kinnitus nõuetele vastavuse kohta) ja pöördmenetluse võimalus (pakkumuste hindamine enne kõrvaldamise aluste ja kvalifikatsiooni kontrolli).

  • Vaidlustuskomisjoni esindajakulud

Alates 1. jaanuarist 2019 hüvitatakse vaidlustusmenetluses võitnud poolele lisaks tasutud riigilõivu, tõlgi ja eksperditasule ka lepingulise esindaja kulud mõistlikus ulatuses.

Tagasi üles