Trichet: tuvi näitab küüsi

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet.
Euroopa Keskpanga president Jean-Claude Trichet. Foto: Reuters / Scanpix

Vanasti olid keskpankade pistrikutel teravad küüned. Paul Volker hoidis USA intressimäärad aastail 1982-1987 tervelt 62 kuud järjest üle 4 protsendi. Sellega võrreldes on Jean-Claude Trichet õrn tuvike.


Homme peaks tema juhitud Euroopa Keskpank intressimäära 1 protsendi juurest 1,25 peale kergitama.

Tänaste standardite järgi annab EKP aga pisikese pistriku mõõdu välja. Kvantitatiivset leevendamist (loe: eurode juurdetrükkimist) on suudetud vältida, bilanss pole nii pundunud kui Föderaalreservil või Bank of Englandil.

EKPst saab esimene keskpank arenenud maailmas, mis intressimäärasid tõstab. Ja tõmbab enda peale karmi kriitika, et tegutseb julmalt ja karmilt – eriti euroala perifeeria suhtes, kel on juba niigi raske.

Trichet muretseb inflatsiooni pärast küll (erinevalt Volkeri troonipärijast Föderaalreservis), kuid finantssüsteem ja poliitiline kliima on nii hädised, et ei kannataks agressiivsemat lähenemist välja.

Pistriku ja tuvi ristsugutis võib kahjuks osutuda jaanalinnuks, kes on kuulus selle poolest, et eelistab ebameeldivatele tõdedele silma vaatamist vältida.

Selle linnu sündimise ohust annab juba märku teatud kahepalgelisus EKP poliitikas: ühelt poolt karm jutt reformidest perifeerias, teiselt poolt nõrkade pankade turgutamine sularahavoogudega.

Investorid, kes Portugalilt 10-aastaste riigivõlakirjade pealt juba 9 protsendi intresse nõuavad, on selgelt seda meelt, et kõik EKP plaanid lennuvõimeliseks ei osutu.

Samas võib Trichet tegelikult olla üks vana kaval vares.

Sest lõppude lõpuks on EKP õppinud ära, kuidas põhimõtetega kompromisse teha (riskantsete tagatiste vastu poleks raha tohtinud anda; riikide kasinuskavade aruteludesse poleks tohtinud sekkuda), ilma kaotamata ausa vahendaja mainet.

Ja mine tea, äkki leiab keskpank tõesti mingi väljapääsu euroala võlakriisist ja pankade pahandustest, mis rahuldaks nii laenuandjaid kui ostjaid.
 

Copyright The Financial Times Limited 2011.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles