Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

USA on hiinlaste pärast hirmul

13
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Ameerika Ühendriikide droon (MQ-9 Reaper), millel on võimekus tulistada laskemoona laserjuhtimisega ja ka Hellfire rakette. | FOTO: Scanpix

Hiina investeeringud Ränioru tipptehnoloogiatesse on muutnud ameeriklased murelikuks, eriti julgeolekut puudutavates valdkondades.

Kõige enam teeb ameeriklasi valvsaks hiinlaste huvi masinõppimise ja tehisintellekti vastu, kuhu nad on viimastel aastatel üha rohkem raha paigutanud. Nimelt kardavad USA võimud, et Hiina hakkab USAs välja töötatud tehnoloogiaid kasutama oma sõjalise võimekuse tugevdamiseks ning et pikemas perspektiivis võivad nende teadmiste põhjal valmistatud relvad pöörduda nende endi vastu.

Nüüd soovib USA valitsus tugevdada välisinvesteeringute komitee CFIUS (Committee on Foreign Investment in the United States) mõjuvõimu, sest just nemad uurivad välisriikide ettevõtete tegevust rahvuslikku julgeolekut puudutavates valdkondades.

Avaldamata Pentagoni raporti andmetel, mida õnnestus näha väljaandel Reuters, püüab Hiina üha enam ligi pääseda salajastele tehnoloogiatele, kasutades selleks teid, millele CFIUS tähelepanu ei pööra. Sellised teed on näiteks ühisettevõtlus, vähemusosalus ja investeeringud väikestesse idufirmadesse.

USA kaitseminister James Mattis nimetas teisipäeval senatis CFIUSi iganenud organisatsiooniks, mis vajaks ajakohastamist. Samas tuleb aga tunnistada, et varem, president Obama ajal, on CFIUS suutnud peatada mitu hiinlaste katset omandada kõrgtehnoloogiliste kiipide valmistajaid.

Praegu töötab vabariiklasest senaator John Cornyn välja eelnõu, mis annaks CFIUSile rohkem võimu ja võimalust piirata hiinlaste investeeringuid tipptehnoloogiasse. «Kõik need tehnoloogiad on nii uued, et meie seadused ei ole suutnud veel nende mõju analüüsida, ja nii libisevad nad läbi turvapragude,» selgitas üks Cornyni abiline Reutersile.

Militaartehnoloogiaeksperdi James Lewise sõnul on Hiina praegu oma tegevuses seadustest mitu sammu ees ja valitsus alles üritab järele jõuda. «Hiinlased on leidnud viisid, kuidas meie regulatsioonidest ja kaitsest mööda pääseda, ja annavad oma parima, et meist nii sõjaliselt kui majanduslikult mööduda,» ütles Lewis, kelle sõnul on tegemist reaalse julgeolekuohuga.

Teisest küljest hoiatavad mõned majanduseksperdid, et tugevdatud regulatsioonid ei pruugi tehnoloogia väljavoolu peatada ja võivad kaasa tuua hoopis Hiina majandusliku vastulöögi.

Hiina välisministeeriumi esindaja Pekingis Lu Kang ütles, et Hinna investeeringuid ei tasuks poliitiliselt üle tõlgendada. «Me loodame, et USA suudab pakkuda meie ettevõtetele meeldivat investeerimiskeskkonda,» ütles Lu eilsel  pressikonverentsil.

Uuringufirma Rhodium Group andmetel investeeris Hiina 2017. aasta jaanuarist maini USAsse 22 miljardit dollarit, mis tähendab sajaprotsendist kasvu võrreldes eelmise aasta sama ajaga. «Kui hakkame investeeringuid liigselt kärpima, tõstab tehnoloogiasektor kohe kära,» ütles Rhodium Groupi majandusanalüütik Thilo Hanemann.

Tehisintellekti roll droonisõjas

Juba mõnda aega üritab USA masinõppimise ja tehisintelligentsi abiga oma droone targemaks teha. Nii näiteks on välja mõeldud projekt Maven, mis võiks vähendada droonivideoid jälgivate analüütikute koormust, kes peavad ISISe-vastases sõjas pikki tööpäevi vahtima videoid, kus ei toimu enamasti mitte midagi.

Pentagon üritab luua algoritme, mis uuriksid kogu videomaterjali ise läbi ja teavitaksid analüütikuid, kui midagi kahtlast leiavad. Projekt Maveni kallal töötav õhuvägede kindralleitnant John N.T. Shanahan ja tema meeskond püüavad õpetada algoritme ära tundma hooneid, sõidukeid, inimesi ja nende käitumismustreid. Vastavate süsteemide väljatöötamiseks on Pentagon eraldanud 2018. aastaks 30 miljonit dollarit.

Samasuguseid pildituvastustehnoloogiaid arendavad ka Räniorus paiknevad tehnikaettevõtted ja sageli ei ole need võõraste mõjutuste eest kaitstud.

Uuringufirma CB Insights andmetel on alates 2012. aastast USA tehnisintellekti oma raha paigutanud 29 Hiina investorit. Samas ei ole välistatud, et neid võib olla hoopis rohkem.

Hiina investeeringud

Hiina ei ole teinud erilist saladust sellest, et nad tahavad saada maailma juhtivaks tehnisintellekti arendajaks. Riigi tehnoloogiahiiglane Baidu avas märtsis tehisintellekti uurimise labori ning aprillis ostsid nad ära USA masinnägemise firma xPerception, mille tarkvara õpetab roboteid nägema.

Pentagoni avaldamata raporti järgi tuleks koostada nimekiri kriitilise tähtsusega tehnoloogiatest ja piirata hiinlaste ligipääsu neile. Esimesena läheks nimistusse kirja tehisintellekt.

Raportis tuuakse esile sedagi, et muuta tuleks immigratsioonipoliitikat, nii et Hiina vahetusüliõpilased saaksid jääda Ühendriikidesse elama ja neid ei saadetaks koju tagasi. See võimaldaks helgemad pead endale hoida. «Parim, mida me teha saaksime, on anda koos diplomiga ka roheline kaart, et nad saaksid jääda siia ja teha oma uurimistööd siin. Nad ei tohiks minna tagasi oma kodumaale, kus nad hakkaksid töötama meie vastu,» ütles Ränioru riskikapitali ettevõtte Menlo Ventures spetsialist Venky Ganesan.

Tagasi üles