Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Soomes käib analüütikute optimismivõistlus

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Eesti majandus on seotud ja tugevas sõltuvuses Soome majandusega. Pildil Soome peaminister Juha Sipilä ja Eesti peaminister Jüri Ratas 10. juunil toimunud jalgpalli sõpruskohtumisel. | FOTO: RAIGO PAJULA/AFP/Scanpix

Vaatamata esmaspäeval puhkenud valitsuskriisile on Soome analüütikud põhjanaabrite majanduse suhtes üha optimistlikumad. Võiks öelda, et alanud on analüüsimajade omamoodi võistlus, kes tõstab kasvuprognoosi kõige kõrgemale.

Nordea üllatas esmaspäeval selle aasta majanduskasvu prognoosi tõstmisega koguni kolme protsendini. Kui prognoos tõeks osutub, tähendaks see kiireimat kasvu alates 2007. aastast. Varem ennustas pank põhjanaabritele vaid 1,3-protsendilist majanduskasvu.

«See on suurim ülespoole revisjon, mida me pole Nordeas mitte kunagi varem teinud,» vahendas Nordea peaökonomisti Aki Kangasharju prognoosi esitlust Helsingin Sanomat. Ka 2018. aasta kasvuprognoosi korrigeeriti üles – kahele protsendile võrrelduna varasema 1,5 protsendiga.

Varasem prognoosirekord kuulus eelmisest nädalast Danske Banki analüütikutele, kes ennustasid selle aasta majanduskasvuks 2,8 protsenti. Ehkki suurem osa analüüsimajade ennustustest jäävad kahe protsendi kanti, on Nordea hinnangul alla kaheprotsendilist kasvu ennustada üsna keeruline.

Väike erand on siin Soome keskpank, kes revideeris eile samuti selle aasta majanduskasvu üles – kuid «ainult» 2,1 protsendini võrrelduna märtsiprognoosiga, mis oli 1,6 protsenti.

Soome majandus on olnud stagnatsioonis peaaegu kümme aastat, põhjusteks muu hulgas Nokia langemine maailma juhtivalt mobiiltelefonide tootja positsioonilt, Venemaa kriis ja ilmselt kõige olulisema tegurina liiga jäik tööjõuturg. Pika stagnatsiooniperioodi tõttu hakati Soomet kutsuma koguni «Euroopa haigeks meheks».

Pool aastat tagasi hakkas tulema signaale, et põhjanaabrite taevas on läinud selgemaks, ja mida aeg edasi, seda ilusamaid prognoose teevad analüüsimajad. Soome statistikaameti esialgsete andmete kohaselt kasvas põhjanaabrite majandus esimeses kvartalis 2,8 protsenti, mis on seitsme aasta suurim majanduskasv. Nüüd nimetas Bloomberg Soomet juba Põhjamaade tiigriks.

Soome eksport lisab kiirust juba pikka aega ja tänu maailmamajanduse kasvule suureneb nõudlus nüüd laial rindel. Peale ekspordi tuleb majanduskasv ka investeeringutest. Kuid analüütikud hoiatavad, et kiire kasv on ka paljuski tänu kehvale baasile ja hilisematel aastatel majanduskasv aeglustub. 2019. aasta kasvuks prognoosib Nordea Soomele vaid ühte protsenti.

«Praegu näib olevat hästi, aga peame silmas pidama ka perspektiivi. Me alustasime tagaajajatena,» ütles Helsingin Sanomatele Nordea ökonomist Pasi Sorjonen.

«Peamised riskid on seotud välismaise väljavaatega. Kodumaised riskid on poliitilised,» kirjutasid Soome Danske Banki peaökonomist Pasi Kuoppamäki ja vanemökonomist Minna Kuusisto värskes majandusprognoosis, mis avaldati enne Soome valitsuskriisi puhkemist. Üleeile, pärast valitsuskriisi puhkemist märkisid Danske Banki analüütikud, et riskid on küll suurenenud, aga paanitseda pole vaja.

Nimelt on eelarve tasakaalu viimiseks valitsuse plaanide keskmes sotsiaal- ja tervishoiureform. Soome rahvastik vananeb ning seetõttu suurenevad avaliku sektori kulud järgnevatel aastakümnetel. Danske analüütikute sõnul ootavad reformi ka reitinguagentuurid. Paraku on selle väljatöötamine läinud aeglaselt ja paljud detailid on veel ebaselged.

Nõrk koalitsioonivalitsus läheb küll reformidega edasi, aga see võib aeglustuda veelgi. Erakorralised valimised ja täiesti uus valitsus võib viia aga eelnõu visandistaadiumisse tagasi. Kõik erakonnad on aru saanud, et reformid on hädavajalikud, aga erimeelsused püsivad nende vormi kohta.

Teine valdkond, kus reformid on hädavajalikud, on tööturg. Võrreldes teiste Põhjamaadega on Soome tööhõive madalam. Ka siin on reformide kulg aeglane ja palju sõltub tööturu partnerite vahelisest kollektiivlepingutest.

Nordea analüütikute hinnangul peaks rahva ostujõu säilitamiseks tõusma keskmine palk 1,7 protsenti.

«Saksmaal ja Rootsis tõusevad palgad paar protsenti aastas. Soomes peaks see tõusma tunduvalt vähem ja 1,7 protsenti tundub olevat kõrgevõitu. See on aga halb märk tööturuläbirääkimistel osalejate jaoks. Kui nad soovivad ostujõudu säilitada, siis Soome konkurentsivõime ei parane,» selgitas Kangasharju.

Soome loeb oma peamisteks konkurentideks maailmaturul Rootsi ja Saksmaa ettevõtteid.

Tagasi üles