Nordea värske majandusprognoosi kohaselt ületab Eesti majanduskasv ootusi, demonstreerides viimasel poolaastal taaskord euroala keskmisest kiiremat kasvu. Nordea peaökonomisti Tõnu Palmi sõnul on kasvutempost olulisem ekspordi ning investeeringute elavnemine.
See annab põhjust prognoosida kõrgemat SKT aastakasvu: 3,1 protsenti 2017. aastaks ja vähemalt 2,7 protsenti 2018. aastaks.
Väliskeskkonna väljavaate paranemise ja investeeringutega seoses on kasvuriskid prognoosihorisondil üles.
Nordea on prognoosinud käesoleva aasta majanduskasvu muutumist laiemapõhjaliseks, mis on euroala ja meie põhjanaabritest kaubanduspartnerite, sh Soome, kiire kasvu taustal käivitunud ootustest hoogsamalt. 2017. aasta I kvartali 4,4-protsendilist majanduskasvu toetas elavnenud kogueksport 11,6 protsendiga ning investeeringute hüppeline 16,5-protsendiline kasv madalalt tasemelt (investeeringute tase SKT-st 22,2 protsenti). Alates möödunud aasta II kvartalist on koguekspordi mahu kasv küündinud keskmiselt 6,7 protsendini aastatagusega võrreldes, kusjuures tulude kasv hõlmab nii kauba kui teenuste eksporti.
«Eesti majandus tärkab tänavu küll talveunest, kuid vara on lõigata loorbereid. Arvestades pikemaajalisi väljakutseid nagu rahvastiku vananemine ja tagasihoidlik tootlikkuse tase, siis ei anna viimase kahe kvartali rasvasemad kasvunumbrid põhjust liigseks optimismiks,» kommenteeris majanduskasvu tulemusi Nordea peaökonomist Tõnu Palm.
Väliskeskkonna paranenud väljavaade
Näitajaid väliskeskkonna paranenud väljavaateks on mitmeid: Eesti kaubanduspartnerite välisnõudluse kasv, euroala majanduskindlustunde näitajate jõudmine viimase 6 aasta kõrgeimale tasemele ning madalaid eurointresse soosiv vaoshoitud euroala hinnakasv.
Taastumas on ka globaalmajandus ja tööstus. Peamised riskid (tail risks) on täna geopoliitilised ja rändekriis.
Eesti pikemaajalise heaolu kasvu võtmesõnaks on investeeringud globaalsesse konkurentsivõimesse
Eesti pikemaajaline heaolu kasv on kinni eeskätt erasektori investeeringute elavdamises ja tootlikkuses. Eesti kasvab madala tööpuuduse tingimustes tänavu oma pikaajalisest kasvuvõimekusest kiiremini. Avatud majandusena vajab Eesti siseturu majandusharude taastunud aktiivsuse taustal ennekõike struktuurset nihet ekspordi ja investeeringute suunas, mis tõstaks pikemaajalist kasvuvõimekust.
Eesti majanduse maht ületas möödunud aastal 7 protsendiga 2006. buumiaasta taset. Kasvu on seejuures edukalt vedanud eratarbimine, mis jäi vaid ca 2 protsendipunktiga SKT-st alla buumiaasta tasemele. Olukorras, kus eratarbimine on taastunud kiirelt, on investeeringud jätkuvalt kriisieelsest perioodist ligi 25 protsenti madalamad. Kui euroala investeeringud pöördusid kasvule juba alates 2013. aasta II kvartalist, siis Eestis algas uus kasvutsükkel alles käesoleva aasta alguses.
«Kaotatud aeg tuleb teha tagasi nutikalt - vältides siseturu ülekuumenemist ning liiast hinnakasvu lõhet euroala keskmisega. Sisenõudluse tsüklilise elavdamise asemel on seega piiratud vahendid otstarbekas suunata ennekõike tööjõu arendamisse, kõrgemapalgaliste töökohtade loomisse ja digitehnoloogia võimaluste kasutuselevõttu tootlikkuse ja eksporditulude tõstmiseks,» lisas Palm.
Eesti vajab «Tiigrihüpet» tööturul
Eesti vajab vananeva ja kahaneva tööealise elanikkonna väljakutsetega toimetulekuks ”Tiigrihüpet” tööturul. Palmi hinnangul tasub välisvahendite investeerimisel betoonile eelistada inimressurssi ning sissetulekute kasvu ja eksporti prioritiseerivaid projekte. Siseturu investeeringutel on võimalus aktiivsemalt kasutada erasektori kaasrahastamist (private public partnership - PPP).
Pikaajalise heaolu saavutamiseks võiks majanduspoliitika prioriteetideks seada näiteks eksporditulude kasvu, tööjõu roteerumise kõrgepalgalistele töökohtadele ja noorte hõive kiirema kasvu eksportivas erasektoris.
Sarnaselt globaalsetele majandustrendidele on info- ja kommunikatsiooni (IKT) ning tehnoloogiakesksetel inseneriharudel täita tootlikkuse tõstmisel strateegiline juhtroll. IKT ja muude tehnoloogiaharude sümbioosis loodav lisandväärtuse potentsiaal on laiemapõhjalise heaolu arenguvõtmeks.
Maailma tehnoloogiagigandid kui asendamatud visionäärid
Globaalse haardega ja ülikiire turuväärtuse kasvuga maailma tehnoloogiagigandid on digiajastu riikide kasvu- ja innovatsioonistrateegiate arendamisel asendamatuteks visionäärideks.
«Vananeva ja kahaneva tööealise elanikkonna juures on Eesti edu seotud oma suhteliste eeliste maksimaalse ärakasutamisega. Nimelt on Eesti pikaajalised kasvuvõimalused seotud uute tehnoloogiate kiire adapteerimise kõrval üha rohkem inimkapitalil tugineva teenusteekspordi ja R&D (Research and Development) intensiivse allhankega. Viimase alla kuuluvad näiteks Eesti e-riigi lahenduste eksport, tarkvaralahenduste integreerimine ja kasvav konsultatsioonitöö. Edu eelduseks on selgetest pikaajalistest prioriteetidest lähtuvad majanduspoliitilised valikud, mida realiseeritakse riigi- ning erasektori koostöös. Kiireid struktuurseid muutuseid aitas näiteks Iirimaal ellu viia otseinvesteeringuid soosiv investeerimiskliima koos tööjõu arendamisega. See investeering tasub ennast ära,» võttis Palm majandustulemusi kommenteerides kokku.