Euroopa Komisjon tahab liikmesriikidelt nõusolekut läbirääkimisteks Venemaaga Nord Stream 2 osas (2)
12. juuni 2017, 14:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/12/6775939t1h8c5b.jpg)
Euroopa Komisjon saatis reedel ELi Nõukogule palve, et saada liikmesriikidelt mandaati läbirääkimiste pidamiseks Venemaaga, tagamaks selle, et läbi teise Läänemerre rajatava gaasijuhtme ei hakkaks Vene gaasimonopol Gazprom manipuleerima Euroopa gaasituru hindadega.
«Juhul, kui Nord Stream 2 ehitus viiakse lõpuni, on Euroopa Komisjoni eesmärk tagada, et gaasijuhtme opereerimine toimub läbipaistvalt ja mittediskrimineerivalt ning piisava regulatiivse järelevalve all, mis vastab rahvusvahelistele ja Energialiidu seadustele,» teatas ELi institutsioon reedel pressiteate vahendusel.
Euroopa Komisjoni kliima- ja energiavolinik Arias Cañete märkis, et ELi seisukohalt olulise infrastruktuuri projektina ei saa Nord Stream 2 tegutseda õiguslikus vaakumis ning alluda ainult EList väljapoole jääva riigi seadustele.
Selle põhjuseks on asjaolu, et Vene energiamonopol Gazprom ei raja gaasijuhet mööda maismaad, vaid merepõhja, mistõttu ei ole neil vaja selle ehitamiseks ELi nõusolekut, vaid ainult nende viie riigi (Venemaa, Soome, Rootsi, Taani ja Saksamaa), kelle territoriaalvetest ta läbi läheb.
«Me pöördusime nõukogu poole mandaadi saamiseks, et kehtestada läbirääkimiste järel Venemaaga erirežiim, mille kohaselt kohalduks Energialiidu reeglid ka Nord Stream 2-le, tagamaks ELi energia siseturu piisav funktsioneerimine,» rääkis Cañete. Euroopa Komisjon taotleb selle sammuga, et Nord Stream 2 gaasitoru lähtuks oma tegevuses Energialiidu põhimõtetest, sealhulgas ei suurendaks Euroopa energiasõltuvust Vene gaasist.
Komisjon rõhutas oma teates veel, et ELi eesmärgiks on tugeva regionaalse gaasitaristu arendamine. Siinjuures tõi komisjon näiteks ELi rahastuse toel rajatavad gaasitrassid nagu Gas Interconnector Poola ja Leedu vahel ning Balticconnector Eesti ja Soome vahel.
Komisjon on seda meelt, et tänasel kujul ei aita Nord Stream 2 gaasijuhtme rajamine Läänemerre kaasa Energialiidu eesmärkide täitmisele. Nende hulgas on näiteks uute trandsiiditeede rajamine, uute tarnijate leidmine ja turu mitmekesistamine. «Nord Stream 2 rajamine ohustab juba olemasolevat gaasitransiiti, iseäranis seda, mis toimub läbi Ukraina,» lisas komisjon pressiteates.
Gazpromile Läänemerre teist gaasijuhet rajava ettevõtte Nord Stream 2 AG ettevõtte esindajad on aga seisukohal, et selliste läbirääkimiste järele puudub vajadus. Nad põhjendavad seda sellega, et juba praegu on ELil olemas piisav regulatsioon gaasiimportijatele. «Vastupidiselt Euroopa Komisjoni poliitiliselt motiveeritud väidetele, ei ole selles asjas tegelikult mitte mingisugust õiguslikku vaakumit,» märkis ettevõte tänases pressiteates.
Ka leiab ettevõte, et selline erirežiimi kehtestamine Nord Stream 2 gaasijuhtmele – nagu Euroopa Komisjoni läbirääkimiste kaudu soovib saavutada –, oleks hoopis nende endi diskrimineerimine ja võib tekitada ebakindlust igast kolmandast riigist pärinevas ettevõttes, kes tahab Euroopa turul tegutseda.
«Me oleme juba edukalt alustanud lubade taotlemist riikidelt, kelle territoriaalvetest gaasijuhe läbi läheb. Seda tehakse kõigi seadustega kooskõlas,» märkis Nord Stream 2 AG esindaja ELi juures Sebastian Sass.
Ka ütles ta, et osana lubade taotlemise protsessist viib ettevõte juba läbi keskkonnamõju hindamise aruande avalikku arutelu ka kõigis teistes Läänemere äärsetes riikides, nagu näeb ette Espoo konventsioon.
Loe lisaks: