Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti Pank: jooksevkonto jõudis pärast 1993. aastat esimest korda esimeses kvartalis ülejääki

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
  • Jooksevkonto saldo oli esimese kvartali kohta tavapäratult ülejäägis.
  • Võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui tehti uusi investeeringuid.
  • Välise tasakaalustamatuse oht majandusele vähenes, lähenedes EK piirnormidele.
Jooksevkonto jõudis esimeses kvartalis plussi. | FOTO: Panther Media/Scanpix

Jooksevkonto ülejääk oli esimeses kvartalis 99 miljonit eurot ehk ligikaudu kaks protsenti sama perioodi SKPst, olles sellega esimest korda pärast 1993. aastat, kui jooksevkonto saldo jõudis esimeses kvartalis ülejääki, kirjutab Eesti Panga analüütik Kristo Aab.

Tavapärasest positiivsema saldo põhjustasid peamiselt teenuste ekspordi kiire ja üsna laiapõhjaline kasv ning harjumatult väike tulude netoväljavool. Eesti kaubanduspartnerite majandusel läheb hästi ning seetõttu on nõudlus Eesti kaupade ja teenuste järele suurenenud.

Vahepeal ekspordikasvule piduriks olnud sektorid (nt veoteenused, õlitööstus) on kas põhja lähedal või sinna juba jõudnud ning on nüüd uuesti kasvamas. Tulude poolel vähenes esimeses kvartalis investeerimistulude väljavool peamiselt pangandussektoris, kuid olulist rolli mängisid ka ühekordsed tegurid, nagu Eesti riigile makstud trahvirahad.

Uusi otseinvesteeringuid välisomanduses olevate ettevõtete osa- ja aktsiakapitali tehti esimeses kvartalis 188 mln euro väärtuses, mida on viimase viie aasta keskmisest kaks korda rohkem. Samal ajal vähendati juba olemasolevaid otseinvesteeringuid 177 miljonit euro ulatuses, mis tähendab, et netosummas oli n-ö uue raha sissevool riiki tagasihoidlik.

Kokkuvõttes Eestisse tehtud otseinvesteeringud siiski vähenesid, sest võlakohustusi maksti investoritele tagasi rohkem kui siia tehti uusi investeeringuid. Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringud  suurenesid veidi samuti võla iseloomuga investeeringute arvelt.

Eesti nõuded välismaailma vastu suurenesid esimeses kvartalis kokkuvõttes rohkem kui kohustused ja seega oli Eesti muu maailma suhtes netolaenuandja. Rahvusvaheline netoinvesteerimispositsioon ehk riigi välisnõuete ja väliskohustuste vahe jätkas paranemist ning jõudis –36 protsendini SKPst. Sellega on Eesti jõudnud väga lähedale Euroopa Komisjoni poolt alumiseks piirmääraks seatud –35 protsendile*.

Eesti majandus on hetkel faasis, kus välisnõudlus on taastunud ning ettevõtete kindlustunne selle taustal võrdlemisi suur. Kuna edasine majanduskasv saab toimuda peamiselt investeeringute ning tootlikkuse kasvatamise toel, siis on tõenäoline, et (neto)laenuandmine maailmale enam sellisel määral edasi ei kesta.

*Euroopa Komisjon käsitleb rahvusvahelist netoinvesteerimispositsiooni kui üht näitajat, mille abil tuvastada võimalikke tasakaalustamatusi majanduses, ja on tasakaalu ohustavaks piiriks seadnud –35 protsenti SKPst.

Tagasi üles