Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tööotsijad võtavad võimu enda kätte

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Manpower Groupi Põhja-Euroopa president Jilko Andringa. | FOTO: Liis Treimann

Põnevust ja paindlikust otsinud uus põlvkond ihkab keskea piirile jõudes ka tööturul kindlust ja head palka. Väljavaated selleks on aga head, kuna võim tööturul on Manpower Groupi Põhja-Euroopa presidendi Jilko Andringa sõnul nihkunud ettevõtete käest tööotsijatele.

-Olete varem öelnud, et võim on nihkunud tööotsijatelt töötajatele. Miks nii?

Sellel on paju põhjuseid. Esiteks on tööjõupuudus, inimestel on, mille vahel valida. Lisaks on töötajad varmamad otsima informatsiooni ettevõtte kohta, kuhu nad intervjuule tulevad. Ning tänu sellele saavad nad olla ka nõudvamad. Kolmandaks täiendavad tööotsijad ennast pidevalt ja neile on maailmas kõik uksed valla, eriti, kui inimesel on väga unikaalseid oskusi ja nad suudavad ennast ka müüa.

-Milliseid oskusi tööturul otsitakse?

Esiteks on vaja oskustöölisi: ehitajaid, keevitajaid. Teiseks on maailmas suur puudus IKT-sektori töötajatest ja kolmandaks inseneridest. Samuti on vaja müügioskusi.

-Eesti töötukassa andmetel on meil tööjõupuudus pigem teenindussektoris ja nutikatel erialadel on vabu ametikohti vähem. Kas see on nii ka maailmas?

Ei. Meie uuringud kinnitavad, et kõige suurem puudus on ikkagi kvalifitseeritud töötajatest. Kuna tulevad uued digitaalsed tööriistad ja klientide nõudmised muutuvad üha keerulisemaks, on igas ametis vaja rohkem ettevalmistust.

Eestil on hea positsioon, kuna koolilõpetajad on väga hea ettevalmistusega, maailma ühed parimad. Füüsiline ja väikest ettevalmistust nõudev töö on rohkem löögi all. Samas mõjutab automatiseerimine ka nutikaid erialasid nagu raamatupidamine. Alati kui räägitakse robotiseerimisest ja automatiseerimisest, läheb jutt raamatupidajatele.

-Kui haritud koolilõpetajad on Eesti tugevus, siis mis on nõrkus?

Nõrkus on tööjõu kättesaadavus. Eestis on töötus väga madal, majandus kasvab ja hinnad ka. Eestil on võimalus majanduskasvu kiirendada, aga selleks on vaja ka inimesi.

-Kas Eesti peaks rohkem võõrtööjõudu meelitama?

Ettevõttena usume globaalset tööjõuturgu, kus inimestel on võimalus kasutada oma oskusi ametites, kus nad töötada tahavad. Kui Eestit selles valguses vaadata, oleks kena, kui oleks võimalik inimesi teistest riikidest siia meelitada.

See ei ole aga ainuke võimalus. Võib ka kohalikke inimesi koolitada, suurendada osalemist tööturul. Muidugi võiks mõelda ka selle peale, kuidas Eestit töötamise sihtkohana ahvatlevamaks muuta.

-Mis teeb riigi atraktiivseks?

Palk on inimeste jaoks nimekirjas alati olulisel kohal. Samas on aga ka muud asjad üha tähtsamad, näiteks paindlikkus. Kuidas ma saan korraldada oma isiklikku elu ühes tööga. Oluline on ka töö ise, et see võimaldaks arengut.

Neljandaks on inimesele oluline ettevõte, kas neil on ka muid eesmärke peale rahaliste, kas midagi antakse ka ühiskonnale tagasi.

-Kui tööjõuturg muutub, siis mis on 3050 aasta pärast teisti?

Uurisime seda 18 000 tööandjalt maailmas ja nende sõnum oli väga positiivne. Üks uudis on see, et robotiseerimine mõjutab 45 protsenti meie igapäevastest tööülesannetest, see ei tähenda, et 45 protsenti töödest kaovad, vaid seda, et meie ülesanded muutuvad. Nii nagu muutus töö tegemine arvutite või mobiiltelefonide tulekuga.

Samas selgus uuringust, et 12 protsenti tööandjatest arvab, et töökohti jääb vähemaks. 19 protsenti arvas aga, et neid tuleb hoopis juurde. Heaolu kindlasti suureneb ja inimestel tuleb teisi võimalusi, et oma aega veeta.

-Mida arvate selles kontekstis kodanikupalgast?

See on põnev. Ma olen kuulnud, et seda katsetatakse Soomes. Sinna alla käivad inimesed, kellel ei ole tööd. Kindlasti on seda hea proovida nende inimestega, kes vajavad abi ja kes ei ole parasjagu tööturul seal, kus nad olla tahaksid.

Kui anda neile kodanikupalk, on neil rohkem võimalusi ennast arendada ja nad ei pea kandideerima töödele, mis neile ei sobi. Nii on neil võimalik rohkem võtta ette ülesandeid, mis neile meeldivad, kartmata, et nad peaksid millestki ilma jääma.

See aspekt mulle väga meeldib. Aga enne kindla arvamuse kujundamist peaks tulemused ära ootama. Ma usun väga statistikat ja fakte ning teen otsuseid nende põhjal.

-Kas olete ka oma töös täheldanud, et aastatuhandevahetuse põlvkonnal (19822000 sündinud) ja kohe tööturule siseneval sel sajandil sündinud nn Z-põlvkonnal on sootuks teistsugused ootused tööle kui eelnevatel põlvkondadel?

Oleme uurinud aastatuhandevahetuse põlvkonda ja põgusalt ka nn Z-põlvkonda. Üle 60 protsendi töödest, mida Z-põlvkond tegema hakkab, ei ole veel olemas. Nad on edukad ainult siis, kui suudavad ennast pidevalt täiendada.

Aastatuhandevahetuse põlvkonna kohta öeldi varem, et nad on väga paindlikud ega taha vastustust võtta ja hüppavad ühest töökohast teise. Meie leiud on aga hoopis teistsugused. Nad tulid tööturule väga ebakindlal ajal, kui oli panganduskriis ja majanduslangus. See põlvkond otsib tööturul rohkem turvalisust, kui me neist eeldasime.

Nad tahavad kindlustunnet oma töö kohta, palk on neile üha olulisem ja nad on valmis tööl kõvasti pingutama. Samas saavad nad ka aru, et peavad tööl käima vähemalt 70. eluaastateni.

Paindlikkust tahavad nad pigem kindlatel eluperioodidel, võtta aasta vabaks ja õppida midagi juurde. Kui tööandja tahab selle põlvkonnaga hästi läbi saada, on tarvis sellega arvestada. Neil peab olema võimalus tööturult ära käia ja siis tagasi tulla.

Kui nad 25-aastaselt ülikooli lõpetavad ja peavad tööl käima, kuni nad on vähemalt 70, siis teeb see 45 aastat tööturul. See on väga pikk aeg ja selle jooksul muutub palju. Nad peavadki ennast vahepeal täiendama, et vormis püsida. Kui su vaim ei ole vormis, siis sa ei saa edukas olla.

-Millal võiks öelda, et Euroopas on tõeliselt ühtne tööjõuturg?

Kuniks meil on eri keeled, kultuurid ja õigusruumid, ei juhtu seda kunagi. Kui inimesed lähevad tööle mõnda teise Euroopa Liidu riiki, peab kindlasti mõtlema ka tagajärgede peale. Geograafia on väga oluline. On näha, et tööjõud liigub Poola ja Saksamaa, Belgia ja Hollandi, Eesti ja Soome vahel. Kaugemate riikide puhul on aga kitsaskohti rohkem.

-Kui teie oleksite praegu 18 ja läheksite ülikooli, siis mida te õppima läheksite?

Minu vanem poeg on 18 läheb õppima aerokosmoseinseneriks. Käisime koos palju ülikoole vaatamas, elektriinseneritöö oli minu jaoks väga põnev. Arstiks võiks ka õppida, seega väga erinevad erialad. Õppisin majandust, aga spetsialisti töö tundub ka väga põnev.

FAKTIKAST

CV

Jilko Andringa

Töö

2015… ManpowerGroup, Põhja-Euroopa president

2015–2017 ManpowerGroup, Beneluxi maade piirkonna juht

2008–2017 ManpowerGroup, Hollandi tegevjuht

2011–2014 ManpowerGroup, Beneluxi maade piirkonna juht

1996–2008 Randstad, Hollandi ja USA tegevjuht

1991–1996 Esso, Benelux jaemüügi tegevjuht

Haridus

Groningeni Ülikool

1985–1991 majandusteaduskond

Tagasi üles