Kuigi esimeses kvartalis suhteliselt kiire palgakasv jätkus, siis eratarbimise kasv jäi oodatust märksa madalamaks, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
SEB nädalakommentaar: palk kasvab, aga tarbimine on järsult aeglustunud (4)
3. juuni 2017, 18:37
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oodatust madalaks jäi esimeses kvartalis eratarbimise kasv, mis püsihindades,suurenes 2016. aasta algusega võrreldes vaid 0,6 protsenti. Varasemate kuude kohta,avalikustatud jaekaubandusstatistika sellist aeglustumist ei ennustanud.
Teatav eratarbimise vähenemine oli sellegipoolest oodatav, seda tarbijahinnaindeksi kiire tõusu tõttu. Kütuse- ja toiduainehindade languse tõttu sisuliselt 2014. aasta algusest külmununa püsinud, tarbijahinnaindeks kasvas 2017. aasta esimeses kvartalis juba 3 protsenti, mis seab selgelt piirid ka eratarbimise kasvule.
Teisalt aeglustus tarbimine ka jooksevhindades mõõdetuna märgatavalt. Osaliselt võib seda selgitada,palgakasvu aeglustumine mulluselt 7,6 protsendilt 5,7 protsendile käesoleva aasta esimeses kvartalis.
Veidi näib muutunud olevat ka eestlaste säästmiskäitumine: kui mullu,suurenesid inimeste hoiused pankades keskmiselt 7 protsendi tempos, siis selle aasta,esimeses pooles juba 8 protsenti.
Viie aasta kiireim majanduskasv
Nädala keskpaigas avaldatud statistika sisemajanduse kogutoodangu kohta käesoleva aasta esimeses kvartalis oli ootuspäraselt rõõmustav. Kooskõlas kiire ekspordikasvu ja kõrgel tasemel kindlustundeindikaatoritega suurenes Eesti SKP 2016. aasta esimese kvartaliga võrreldes koguni 4,4 protsenti.
Oma panuse andis ka suurem tööpäevade arv, ilma,milleta oleks majanduskasv piirdunud 4 protsendiga. Tegemist on kaua oodatud muutusega majanduses – niivõrd kiire oli Eesti majanduskasv viimati 2012. aastal.
Seejuures oli Eesti majanduskasv esimeses kvartalis ka üks kogu Euroopa Liidu kiireimatest, ületades Euroopa Liidu keskmist enam kui kahekordselt. Nagu olid viidanud ka juba varasemalt avaldatud andmed, andis kõige olulisema panuse SKP kasvu ekspordi jõuline suurenemine.
Eesti jaoks on ehk eriti oluline just põhjanaabrite majandusolukorra ootustest,kiirem paranemine, mis tõotab Soomest tänavu teha taas Eesti kõige olulisema kaubanduspartneri. Konkreetsetest tööstusharudest on oluliseks muutuseks tootmismahtude taastumine olulises metallitööstuses.
Kui mitme tööstusharu, eriti,puidutööstuse, jaoks on ka viimased aastad olnud suhteliselt edukad, siis,metallitööstus on kannatanud klientide madala valmiduse tõttu teha suuri investeeringuid. Kõrge tootmisvõimsuse rakendatus ja optimistlikum vaade tulevikule sihtturgudel on nüüd aga nõudluse taastanud.
Suur kasv investeeringutes
Pärast pikka langusperioodi, suurenesid selle aasta alguses investeeringud,lõpuks ka Eestis. Kui varasemast 16 kvartalist on investeeringud olnud languses 14, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes kapitali kogumahutus põhivarasse 2016. sama ajaga võrreldes lausa 16,5 protsendi võrra. Vähemalt osaliselt väljendub selles küll mõni üksiktehing transpordivahenditega.
Ootuspäraselt on EL tõukefondide vahendite ja KOV,valimiste mõjul taastunud ka riigisektori investeeringud nö "betooni", kuid ehitustegevus oli aktiivne ka erasektoris.
Ehk kõige positiivsem on, et päev enne SKP statistikat avaldatud mittefinantsettevõtete tulemused 2017. aasta esimese kvartali kohta näitasid, et ka ettevõtete investeeringud masinatesse ja seadmetesse on enam kui 20 protsendi võrra suurenenud.
Aktiivne investeerimine tehnoloogiasse annab lootust, et Eesti ettevõtted näevad,põhjendatud vajadust oma tootmisvõimsust suurendada. 2017. aasta teise kvartali seisuga oli Eesti ettevõtete tootmisvõimsuse tase tõusnud juba üle 76 protsendi, mis on kõrgeim määr alates 2007. aastast.
Rahvusvahelises,võrdluses on Eesti tootmisettevõtete efektiivsus siiski madal, sest, näiteks Soomes küündib sama näitaja üle 83 protsendi, Rootsis koguni 90 protsendin.
Mida oodata edaspidi?
Aastat teises pooles peaks majanduskasvu tempo siiski veidi aeglustuma, seda eelkõige parema võrdlusbaasi tõttu. Välisnõudlus püsib kõigi eelduste kohalt tugev, investeeringud on kasvamas ja suurenevate sissetulekute taustal ei saa ka eratarbimise kasv ei saa jääda niivõrd madalale tasemele.
Kokkuvõttes peaks Eesti sisemajanduse kogutoodang 2017. aastal tegema tugeva tõusu, mis seab veelgi suurema kahtluse alla valitsuskoalitsiooni plaani asuda majanduskasvu täiendavate investeeringute ja defitsiidis eelarve abil elavdama.
Ehitusmahud suurenesid 2017. aasta esimeses kvartalis 20 protsenti ja sektori lisandväärtus 23 protsendi. Muidugi on Eestis olnud ka aegu, kus tänase 5 protsendi asemel andis ehitussektor 10 protsenti majanduses loodud lisandväärtusest ning seal oli hõivatud 13 protsenti kõigist töötajatest. Iseasi, kas see on mõistlik majanduslik eesmärk, mille poole püüelda.