Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Värske analüüs kinnitab: suhkrumaks lööks valusalt nii karastusjookide tootjaid kui müüjaid

Täiendatud kell 14.40

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Suhkurt sisaldavad krastusjoogid lähevad kallimaks. | FOTO: Mati Hiis/Õhtuleht

Audiitorfirma Ernst&Youngi täna avaldatud analüüs, mis keskendus kavandatava maksupaketi mõjule toiduainetööstusele, toob kõige suurema negatiivse majandusliku mõjuga välja suhkrumaksu. Selle kehtestamine annaks suure löögi nii Eesti karastusjookide tootjatele kui ka müüjatele.

«Kogu analüüsitud maksumuudatuste mõju võib viia toiduainetööstuse lisandväärtuse vähenemisele 16 miljonit eurot,» võtab Eesti Toiduliidu tellitud ja Ernst&Young Balticu läbi viidud analüüs kokku plaanitavate maksumuudatuste majandusliku mõju sektorile. See summa kajastab muuhulgas ka töötajate vähenemist 692 inimese võrra nii sektoris endas kui ka tarneahelaga seotud valdkondades alates 2018. aastast.

Eraldi rõhutab Ernst&Youngi analüüs suhkrumaksu kehtestamise mõju karastusjookide sektorile, kuivõrd selle maksu kehtestamine annaks just seal kõige valusama löögi, moodustades 85 protsenti kõikide maksumuudatuste mõjust. Just selle sektori arvelt ka suurim osa nii lisandväärtuse kui töökohtade vähenemisest.

Tarbija maksab juurde maksust enam

Ka ütleb audiitorfirma oma analüüsis, et suhkrumaksu puhul tuleb arvestada sellega, et maksu mõju võimendub, mistõttu on tegelik karastusjookidele juurde lisanduv summa suurem, kui kehtestatav maksumäär. See on seetõttu, et oma olemuselt on suhkrumaks aktsiis ja see kulu jääb sajaprotsendiliselt tarbija kanda.

«1,5-liitrise pudeli kõrge suhkrusisaldusega joogi hinnale (näiteks 1,5 eurot) lisandub 0,45 eurot magustatud joogi aktsiisi ning käibemaks 20 protsenti (0,09 eurot) aktsiisilt. Seega kallineks joogi hind tarbijale kokku 0,54 euro võrra ehk 36 protsenti ning seejuures pole veel arvesse võetud kõikide teiste maksumuudatuste mõju,» kirjeldavad Ernst&Youngi analüütikud.

Ka pakendiaktsiisist lisanduva kulu maksavad kinni tarbijad. «Pakendamist vähendamine turuosaliste hinnangul vähemalt lühiajalises vaates võimalik ei ole ning seega toob muutuv regulatsioon kaasa kulude suurenemise, mis kajastub tarbijate jaoks hinnatõusus,» märgitakse analüüsis.

«Seega kallinevad maksupaketi mõjul toiduainete hinnad ja see lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi,» ütles  Ernst&Youngi juhtivkonsultant Maire Gustavson.

Maksupaketi mõju majandusele laiemalt

Kuivõrd suhkrumaks on analüüsi põhjal kõige suurema negatiivse mõjuga, on seal välja toodud ka selle mõju laiemale majanduskeskkonnale.

«Makromajanduslikust seisukohast muudab uute maksude läbimõtlematu rakendamine majanduskeskkonna vähem läbipaistvaks ning ennustatavaks ja seega muutub Eesti investoritele vähematraktiivsemaks sihtriigiks,» kirjeldavad Ernst&Young analüütikud suhkrumaksu kehtestamise võimalikku mõju laiemale majanduskeskkonnale.

Kuna Eesti joogitootjad tegelevad aktiivselt ka toodangu ekspordi ja täiendavate ekspordivõimaluste otsimisega, siis kuigi suhkru- või magusainega magustatud jookide maks mõjutab küll ainult Eestis müüdavat toodangut, muudavad kuid kõik teised plaanitavad maksumuudatused jookide tootmise ja turustamise kulukamaks ka ekspordi otstarbeks.

«Selle tulemusena väheneb Eesti joogitootjate ekspordivõime ja rahvusvaheline konkurentsivõime,» nendib audiitorfirma oma analüüsis.

Kuna samaaegselt rakendub joogisektorile palju erinevaid täiendavaid kohustusi, näiteks lisaks plaanitavate muudatustele tõuseb ka lahja alkoholi aktsiisimäär, siis ennustavad Ernst & Youngi analüütikud, et alkoholiaktsiisi muutuse mõju võimendab tõenäoliselt veelgi piirikaubanduse osakaalu kasvu.

«Kuna enamik planeeritavatest muudatustest rakenduvad korraga 2018.-2019. aastast, on ettevõtetel vähe aega ümberkorraldusteks, mis võiks kasvava maksukoormuse tingimustes olukorda leevendada tasakaalustatud arenguga,» märgib Ernst&Young plaanitavate maksumuudatuste mõju osas veel ettevõtete konkurentsivõimele.

Ka sõnatakse analüüsis, et karastusjookide koostise muutmine selles osas, mis puudutab suhkrusisaldust, on nii lühikese ajaga ebatõenäoline. Ka on kõigil asjasse puutuvatel sektoritel pakendiaktsiisist tulenevalt raske niivõrd lühikese ajaga kohandada pakendamise korraldust.

KPMG juht: pigem toetame nende maksudega teiste riikide ettevõtjaid

Lisaks Ernst&Youngi toiduainetööstusele keskendunud uuringule avalikustas ka teine suurem audiitorfirma, KPMG täna oma kavandatava maksupaketi analüüsi. KPGM juhi Hanno Lindpere sõnul saab kokkuvõtvalt öelda, et pigem toetavad plaanitavad maksumuudatused teiste riikide ettevõtjaid, kui Eesti oma ettevõtjaid.

KPMG analüüs tõi välja, et maksutõusude mõjul kannatavad enim tootmis-, kaubandus-, logistika-, IT- ja turismiettevõtted. Positiivne mõju avaldub ainult riigisektorile. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla negatiivne ka riigitulude vaates.

«Ettevõtjad kaotavad usalduse riigi vastu ja lõpetavad ka oma rahaga investeerimise. Usaldus on väga oluline majanduse komponent,» märkis Lindpere ettevõtlusorganisatsioonide pressikonverentsil.

KPMG maksueksperdid leidsid, et maksumuudatusi jõustades ei toeta riik oma ettevõtjate konkurentsivõimet ning laseb rahal, sh maksutulul, Eesti riigist välja voolata. Maksumuudatused mõjuvad negatiivselt ka ekspordile. Pikas plaanis viib maksupaketi mõju laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini.

Karastustootjate Liidu juhatuse liikme Nele Normaku sõnul kinnitas Ernst&Youngi analüüsi tulemus seda, mida nende enda sektorisisene uuring juba varasemalt välja tõi. «Saime laiema ja ulatuslikuma rahvusvaheliste audiitorfirmade kinnituse, et meie analüüsid olid õiged,» lausus ta.

Maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüsid valmisid ettevõtlusliitude tellimusel.

Tagasi üles