Singapurist lõunas asuval väikesaarel katseb Prantsuse energiaettevõte Engie SA taastuvenergia salvestussüsteemi, mis võiks tulevikus märksa laiemat kasutust leida.
Prantslased loovad väikesel Singapuri saarel tuleviku energiasalvestit
25. mai 2017, 19:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Engie SA aitab Semakau saarele ehitada väikest isemajandavat elektrivõrku, kus nad vesinikgaasi abil salvestavad katkendliku päikese- ja tuuleenergia kütusena, mida on vastavalt vajadusele võimalik elektritootmiseks kasutada ka päevad ja kuud hiljem, vahendab Bloomberg.
Päikese- ja tuuleenergia tootmishindade järjepidev alanemine võimaldab taastuvenergial võtta järjest suuremast osa energiaturust, kus positsiooni kaotab sellistest fosiilsetest kütteliikidest nagu põlevkivi ja kivisüsi toodetav energia. Selle kõrval muutuvad aga järjest olulisemaks katkendliku olemusega taastuvenergia liikide energiasalvestuse võimalused.
Kuigi seni on enim vaadatud taastuvenergia salvestamisel akude poole, on Engie asepresident Didier Holleaux veendunud, et vesinikul on «kõige pikaajalisem potentsiaal», kuna akud kestavad vaid loetud tunde, samas vesinik võimaldab tuule- ja päikeseenergiat salvestada märksa pikemaks ajaks.
Selleks aga, et vesinikul põhinevad salvestusmeetodid muutuks üldse konkurentsivõimeliseks, peaksid ettevõtjad otsima võimalusi, kuidas nendega seotud kulusid vähendada. Toshiba korporatsiooni märtsikuistel andmetel läheb vesiniku baasil energiasalvestamine maksma kümme korda enam kui tavaline diislil põhineva varugeneraatori süsteemi puhul.
Samas usub Prantsuse energiaettevõte väikesaarel katsetatavasse tehnoloogiasse ja loodab koos Singapuri Nanyangi Tehnikaülikooli ja Prantsuse päritolu ettevõttega Schneider Electric SE sügiseks võrgu tööle saada. Järgmisel aastal plaanitakse lisada sellele veelgi vesinikvõimsust.
Suurimat potentsiaali näeb Engie SA sellistele mikrovõrkudele just Kagu-Aasias, iseäranis Indoneesia saarestikus, kus on peaaegu tuhatkond saart, mille elanikel pole siiamaani ligipääsu traditsioonilisele elektrile.