Analüütik: juhile mitmekümnetuhande euro suuruse palga maksmist ei tohiks häbeneda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Personaliotsingufirma Fontes analüütiku Ilmar Põhjala sõnul ei tohiks häbeneda ettevõtte juhile mitmekümnetuhande euro suuruse palga maksmist, kui tema otsused on sisse toonud mitu korda enam. Tänu majanduse kosumisel oli tema sõnul riigifirmade juhtide palkade mullune kasv ootuspärane.
2010. aastal kosus kogu Eesti majandus. Nii era- kui avalikus sektoris toimunud juhtide aasta kogupalga tõus ei ole Põhjala sõnul tingitud sellest, et tõsteti igakuist põhipalka, vaid sellest, et ettevõtete majandustulemused paranesid. Koos sellega suurenesid kogu töötajaskonnale ning ka juhtidele väljamakstavad tulemustasud.
«Arvestades seda, et juhtidele makstavad aastapreemiad ettevõtte majandustulemuste ja eesmärkide täitmise eest on päris suured, ulatudes enne majanduslangust keskmiselt 20 protsendini juhi aasta kogupalgast, siis aasta kogupalga tõus 2010. aastal võrreldes 2009. aastaga oli oodatav.»
Kui riigifirmade juhid oleks ülemakstud, siis me näeks Põhjala sõnul avaliku sektori ettevõtete juhtide kohtadele väga suurt tungi.
«Olukord tööjõuturul on siiski vastupidine, pigem liiguvad inimesed riigi palgalt eraettevõtjate palgale ja üheks põhjuseks on kindlasti erasektoris makstavad märgatavalt kõrgemad töötasud, seda ka juhtide puhul,» nentis ta.
Riigi kui tööandja olukord on siinkohal Põhjala kinnitusel väga keeruline, ühelt poolt avalikkuse tähelepanu ja pidev surve juhtide palkade alandamiseks, teiselt poolt eraettevõtjad, kes maksavad analoogset tööd tegevale juhile erasektoris igakuiselt rohkem palka.
Juhi palga suurus sõltub tema kinnitusel sektorist, kus ettevõte tegutseb, ettevõttes töötavate inimeste arvust ja ettevõtte müügikäibest või avaliku sektori puhul eelarve mahust.
«Üldjuhul on päeva lõpuks ikkagi juht see, kes vastutab kogu ettevõtte käekäigu eest ja seda ka riigiettevõttes. Ei ole põhjust häbeneda juhile 70 000 euro suuruse või suurema aastapalga maksmist, kui tema otsused ja meeskonna juhtimine on ettevõttele sisse toonud või säästnud sadu tuhandeid eurosid,» oli Põhjala kindel. «Märksa õiglasema pildi saaks kui kõrvutada lisaks avaliku sektori ettevõtete juhtide palkadele ka samade ettevõtete majandustulemusi.»
Kui proovida otsida avaliku sektori ja eraettevõtete erinevust, mis siis õigustaks avalikus sektoris makstavaid madalamaid palku, siis osadel juhtudel tegutseb avalik sektor monopoolsetes tingimustest ja tal puudub äriline vastutus, mis on konkurentsi tingimustest. Mujal maailmas seda Põhjala väitel praktikas siiski juhtide palkade määramisel ei arvestata.