Suurim töötasu tõus oli mullu Teede Tehnokeskuse juhikohal

Foto: Repro

Mullu tõusis enim - üle 25 protsendi võrra - Teede Tehnokeskuse juhi Taimo Mureri sissetulek. Samas ei saa väita, et Mureri palk oleks tõusnud, sest tema aasta varem juhi kohal ei olnud.

Palgatõusutabelis teisel kohal paikneb Eesti Posti juht Ahti Kallaste, kelle sissetulek kasvas aastatagusega võrreldes 21,6 protsenti. «See number tundub küll liiga suur,» ütles Kallaste, kuid lisas, et aasta varem loobusid nad ise vabatahtlikult kümnendikust palgast ja küllap on see nüüd sinna sisse tagasi arvestatud.

Lisaks toonitas Kallas, et aasta varem oli juhatuses kolm inimest, kellest nüüd on alles vaid kaks. Töökohustused jaotati kolme asemel kahe vahel. «Suurenenud koormuse tingimustes on loomulik, et ka palk veidi tõuseb,» leidis Kallaste. Juhatuse kogu palgakulu Kallaste sõnul aga vähenes.

Eesti Raudtee juhi Kaido Simmermanni teenistus suurenes eelmisel aastal ligi 17 protsendi võrra. Moskvas viibinud Simmermann märkis eile, et tema palk suurenenud ei ole. Tegelikult on Simmermannil õigus. Tema põhitasu oli endiselt 1,68 miljonit krooni aastas ehk 140 000 krooni (ligi 9000 eurot) kuus, kuid sellele lisandus 280 000-kroonine (17 895 eurot) lisatasu. Aasta varem tuli tal leppida enam kui kümnendiku suuruse palgakärpega.

2009. aastal töötasus enim kaotanud Tallinna Lennujaama juht Rein Loik pidi sissetuleku vähenemisega leppima ka eelmisel aastal. Samas, tunamulluse enam kui veerandi suuruse kaotuse kõrval oli mullune viieprotsendiline palgakärbe väike. Loik teenis mullu 868 238 krooni ehk 55 490 eurot. See teeb 72 353 krooni ehk 4625 eurot kuus.

Kõige rohkem teenib riigifirmade juhtidest endiselt Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive. Kui ka 2009. aastal tegi energiafirma juhi töötasu pisikese, 0,7-protsendise hüppe, siis eelmisel aastal tõusis tema palk pea üheksa protsenti. Liive teenis mullu 2 458 397 krooni (157 120 eurot), mida on 202 000 krooni (12 910 eurot) rohkem kui aasta varem