Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Ansip: Eesti ei näe enam hea välja

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Andrus Ansip Tallinnas | FOTO: Aivar Pau

Euroopa Komisjoni asepresidendi ja Eesti endise peaministri Andrus Ansipi sõnul on ametisoleva valitsuse maksumuudatuste plaanid viinud Eesti riigi seisu, kus see ei näe enam Euroopa tasandil hea välja. Koalitsioonivahetust ta praegu aga mõistlikuks ei pea.

«Kui ma tavaliselt ütlen, et Eesti paistab hea välja, aga kui ma peaksin ennast asetama potentsiaalse investori rolli või ka Euroopa Komisjoni asepresidendi rollis olles ma ei saa enam väita, et kõik asjad on hästi,» ütles täna Tallinnas viibinud Andrus Ansip.

«Mida me Eesti majanduse kohta teame? Teame, et palgad kasvavad kiiresti: 6–7 protsenti. Samas tööhõive on läbi aegade kõige kõrgemal tasemel – aastal 2016 oli see 76,3 protsenti 20–64-aastase elanike seas. Möödunud aasta neljanda kvartali majanduskasv võrreldes kolmandaga oli Euroopa kõige kiirem,» märkis Ansip.

«Nüüd me näeme, et korraga on Eestis hakatud hoogsalt varem kogutud reserve kulutama, tehakse plaane ka laenude võtmiseks. Pööramata vähimatki tähelepanu sellele, mida Eesti Pank ja eelarvenõukogu ehk teadlased ütlevad. Isegi mitte seda, mida Fitch ütles – et struktuurse tasakaalu tagasipööramine saab olema väga raske,» jätkas ta.

Ansipi hinnangul on ärikeskkond Eestis kuidagi üleöö väga kiiresti muutunud ettearvatavast ettearvamatuks. «Astmelist tulumaksu kohtab enamikus Euroopa riikides, aga et see kehtestatakse üleöö sisuliselt 500 maksuastme peale, on uudis.»

«Kui majandus ei vaja stimulatsiooni, aga eelarvepoliitikat asutakse lõdvendama, siis ei jää see loomulikult märkamata Euroopa Komisjonis ega ka potentsiaalsetel investoritel,» jätkas Ansip.

Kui vaadata eelarvepoliitika lõtvust, siis pole Eesti veel Ansipi sõnul viie esimese hulka jõudnud – ta on kuuendal kohal. «Ma arvan, et see ei tee Eestile au, küsimus on Eesti tulevikus.»

Kui Ansip peaministri ametist lahkus,  siis oli keskvalitsuse reservides 1,217 miljardit eurot.

«2017 – prognooside kohaselt saab sellest 465 miljonit kulutatud. Aastaks 2020 on läinud 745 miljonit,» jätkas Ansip. «Oli 6,2 protsenti SKTst,  praegu on 4,3 protsenti ja aastaks 2020 2,1 protsenti SKTst. Seda raha kulutatakse headel aegadel. Selle raha panid töökad Eesti inimesed reservidesse siis, kui oli majandusbuum: 2005–2007.»

«Me ei pidanud mõistlikuks neid reserve ära kulutada ka siis, kui seisime silmitsi ülemaailmse majanduskriisiga. Nüüd, kui Eestis pole mitte mingisugust kriisi, hakatakse äkki neid reserve kulutama! Võetakse laenu! Kuus maksumuudatust – mis majanduskeskkonna ettearvatavusest me enam investorite vaates rääkida saame.»

Ilma igasuguse kriisita nii massiivselt maksude kallale asumine ei saa Ansipi hinnangul Eesti majandusele midagi head tähendada. Ta tõi näitena pandi tulumaksu ja arvas, et selle kehtestamise järel kaob suurkontsernidel igasugune huvi oma peakontoreid Eestisse tuua – tegevuse juhtimine läheb siit 20 protsenti kallimaks.

«Minu sügava veendumuse järgi: asjad ei ole enam hästi, asjad ei liigu õiges suunas. Lisaks on ülimalt suur tõenäosus, et Eesti saab aastal 2021 Euroopa Liidu eelarvest oluliselt vähem raha kui praegu. Olgu see miljard või kaks, aga saab vähem. Kulutuste taset ei tohiks kõrgeks ajada ja siis seista silmitsi faktiga, et tulusid ei ole.»

Ansip märkis, et valitsussektori nominaalne eelarvepositsioon on praegu planeeritud suurimasse miinusesse pärast 1999. aasta Vene kriisi ja 2008.–2009. aasta finantskriisi.

«Kui nüüd väidetakse, et tehakse läbi aegade suurimaid investeeringuid, siis ka see on vale. Kui vaadata valitsussektori investeeringuid protsendina SKTst, siis aastal 2007 oli see 6,6 protsenti, 2008 – 6,2 protsenti, 2015 – 5,37 protsenti, 2016 – 4,7 protsenti, 2017 – 5,1 protsenti, 2018 – 5,35. No 6,2 on ikka märksa suurem kui 5,35,» sõnas Ansip.

«Seeder on mõistuspärane ja sümpaatne»

Reformierakonda kuuluv Ansip märkis, et Euroopa Komisjonis töötamine ei ole temalt loomulikult võtnud ära ilmavaadet. «Minul on oma vaade rahandusele, ma väljendan seda vaadet sõltumata sellest, kas arutluse all on Eesti või mõni teine Euroopa Liidu liikmesriik.»

Mis puutub  praeguse koalitsioonierakonna IRLi uue esimene Helir-Valdor Seederi seisukohtadesse maksuküsimustes, siis need on Ansipi hinnangul mõistuspärased ja sümpaatsed. Samas valitsuse vahetamise otstarbekusse ta praegu ei usu.

«Ma ei usu, et pelgalt koalitsioonide vahetus võiks midagi muuta ilma, et oleks sellele eelnenud avalikkuses debatt. Enne peaks selge olema, miks vahetada koalitsiooni,» lisas ta. «Tegemist on sügavama asjaga kui erakondade või inimeste vaheline intriig.»

Eesmaa: Ansipi avaldus on Reformierakonna sisepoliitiliste sõnumite jätkuks

Keskerakonna juhatuse liikme Enn Eesmaa arvates vähendavad aga hoopis Euroopa Komisjoni asepresidendi lausungid välisinvestorite huvi Eesti vastu.

Eesmaa sõnul peaks niivõrd kõrgel kohal olev Ansip hoiduma sisepoliitilistest küsimustest, sest tema sõnavõtud võivad tugevalt mõjutada ka seda, kuidas välisinvestorid Eestisse suhtuvad.

«Selle asemel, et hirmutada, peaks asepresident olema heas mõttes Eesti saadik välismaal, kes toob, mitte ei vii investeeringuid ja usaldust meie riigilt,» sõnas Eesmaa.

Asespiikri sõnul on endine Reformierakonna esimees läinud kahetsusväärselt vastupidist rada ning abistab valimiste eel oma koduerakonda, mõtlemata poliitilisest heitlusest kaugemale.

Eesmaa kinnitab, et tema hinnangul on riigi rahandus «jätkuvalt heades kätes ning plaanitavad muutused toovad kasu nii siin elavatele inimestele kui ka riigile üldiselt».

«Ma ei tea kui kaua oleks Andrus Ansip soovinud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja investeeringute tegemist edasi lükata. Nüüd on koalitsiooni üksmeelsel otsusel siiski arenguvõimalused loodud, mis Eesti arengut õiges suunas kiirendaksid,» arvas Eesmaa.

Tagasi üles