Eesti elektritoodang suurenes aprillis aasta varasemaga võrreldes 21 protsenti, moodustades 893 gigavatt-tundi.
Eesti elektritoodang tegi aastavõrdluses korraliku kasvu
19. mai 2017, 09:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elektri tootmine taastuvatest allikatest kerkis 22 protsenti 138 gigavatt-tunnini, samal ajal kui tootmine mittetaastuvatest suurenes 20 protsenti 755 gigavatt-tunnini, teatas Elering.
Elektritarbimine kasvas aprillis aastases arvestuses 4 protsenti, moodustades 699 gigavatt-tundi. Taastuvatest allikatest toodetud elektri osakaaluks sisemaise tarbimise arvestuses kujunes aprillis 17,6 protsendini.
Elektri kaubanduslik import moodustas möödunud aasta aprillikuu impordimahust ligikaudu kolmandiku ehk 124 gigavatt-tundi. Sellest 54 protsenti tuli läbi Eesti-Soome ühenduste ja 46 pärines Läti suunalt. Elektri kaubanduslik eksport kahanes 23 protsenti 306 gigavatt-tunnile. Elektrit eksporditi impordiga sarnaste osakaaludega – 55 protsenti ekspordist läks Soome ja 45 protsenti Lätti. Kuu kokkuvõttes ületas elektri kaubanduslik eksport importi 182 gigavatt-tunniga.
Lätis suurenes tootmine 24 protsenti 735 gigavatt-tunnile. Toodang kasvas sarnaselt märtsikuule hüdroressursi oluliselt parema kättesaadavuse najal, seejuures oli hüdro- ja tuuleenergia toodangu osakaal Läti kogutoodangus 72 protsenti. Leedus kasvas toodang kaheksa protsenti 183 gigavatt-tunnini ja tarbimine ühe protsendi 793 gigavatt-tunnini.
Baltikumi summaarne elektritoodang ja -tarbimine suurenesid aprillis aasta varasemaga võrreldes vastavalt 20 ja 2 protsenti. Kolme riigi elektribilansi defitsiit oli 255 gigavatt-tundi ehk 12 protsenti kogutarbimisest.
Põhjamaade elektritoodang püsis eelmise aasta aprilli tasemel. Elektritarbimine kasvas kokku ühe protsendi ning toodangu ülejäägiks kujunes 813 gigavatt-tundi.