Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti vesiviljelusettevõtetel oli hea aasta

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Jõevähk | FOTO: Toomas Huik / Postimees

Statistikaameti andmetel suurenes Eesti vesiviljelusettevõtete müüdud toodangu maht mullu 2015. aastaga võrreldes 9,2 protsenti ja toodangu väärtus suurenes 12,1 protsenti.

Vesiviljelusettevõtted müüsid mullu 868 tonni kaubakala ja -vähki kokku 3,7 miljoni euro väärtuses. 2016. aastal müüdud toodangu maht oli viimase 20 aasta üks suurimaid, teatas statistikaamet.

Kui 2014. aastal turustati rekordkogus 869 tonni kaubakala ja -vähki, siis 2016. aastal müüdud toodangu maht oli vaid 0,1%´protsenti väiksem. Põhiline kasv kala- ja vähikasvatuse toodangus on toimunud viimase viie aasta jooksul – 2012. aastaga võrreldes on 2016. aastal müüdud toodangu maht suurenenud 1,5 korda.

Eestis moodustab müüdud vesiviljelustoodangust olulisima osa vikerforell, mille osatähtsus on aasta-aastalt suurenenud. Kui 2015. aastal oli vikerforelli osatähtsus kogu müüdud kala- ja vähitoodangus 70 protsenti, siis 2016. aastal 78 protsenti. 2016. aastal müüdi 680 tonni vikerforelli ehk kokku 2,6 miljoni euro eest – tegemist on ühtlasi 20 aasta suurima müüdud kogusega.

Hariliku jõevähi toodangu rahaline väärtus suurenes võrreldes 2015. aastaga ligi 1,2 korda. Harilikku jõevähki turustati 2016. aastal 0,7 tonni – 1,1 korda rohkem kui aasta varem.

Peale vikerforelli ja hariliku jõevähi kasvatatakse ja müüakse veel teisigi kalaliike nagu ahven, arktika paalia, angerjas, aafrika angersäga, karpkala, pakslaup, säga, tuuralised ja valgeamuur.

Toidukalamarja turustati 2016. aastal 4,9 tonni, mis on ligikaudu 1,5 korda vähem kui 2015. aastal. Toodangu rahaline väärtus vähenes samuti 1,5 korda. 2016. aastal müüdi toidukalamarja 127 800 euro eest, aasta varem 197 000 euro eest.

2016. aastal müüdi välisriikidesse 9 protsenti kogu kala ja -vähikasvatuse toodangust, mis on kaks protsendipunkti rohkem kui 2015. aastal. Peamiselt eksporditi angerjat, vähemal määral tuurlasi, ahvenat, vikerforelli ja harilikku jõevähki.

Tagasi üles