EKRE grillis öösel Rail Balticu pärast Simsonit (7)

Rait Piir
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kadri Simson
Kadri Simson Foto: Elmo Riig / Sakala

Eile päeval alanud ja läbi öö kestnud riigikogu maratonistungil läks esimesele lugemisele ka Rail Balticu ratifitseerimise seaduse eelnõu, mille käigus kaitses majandus- ja taristuminister Kadri Simson lööke nii EKRE-lt kui Vabaerakonnalt, kes tegid ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Eelnõu läks arutamisele natukene enne kella kolme öösel, pärast seda, kui juba tunde kõnepuldis seisnud ja valitsuse uut eelarvestrateegiat vihaste rünnakute eest kaitsnud rahandusminister Sester andis sõnajärje üle Simsonile. Reformierakondlased olid selleks ajaks juba protesti märgiks saalist lahkunud. 

Skeptilised vabaerakondlased

Järgnenud küsimuste käigus tuli Rail Balticu kohta kriitikat ja skeptilisust väga erinevatest suundadest. Vabaerakondadlasest Külliki Kübarsepp uuris näiteks, mis juhtub, kui lepingus kehtestatud raudteekiirus, 240 kilomeetrit tunnis omab liiga suurt keskkonnamõju. «Mis siis juhtub, kui me ei suuda lepingujärgselt trassi välja ehitada ja planeeringud ei näe seda võimalust mitte kuidagi ette?» uuris Kübarsepp. Simson kinnitas aga, et kõikvõimalikke keskkonnahuvisid peetakse parimal viisil silmas ning eksperdid teevad kõiki argumente arvestava lõppjärelduse. 

Kui vabaerakondlased olid projekti suhtes pigem skeptilisel ja kõhkleval seisukohal, siis EKRE oli oma arvamustes palju ründavam. Mart Helme tundis huvi, kust plaanitakse võtta tööjõud Rail Balticu ehitamisest tekkiva 3000 töökoha katmiseks, arvestades, et Eestis on tööjõupuudus, sest kalevipojad on läinud parematele jahimaadele. Helme uuris, kas ehituseks tuuakse sisse võõrtööjõud, kes siia ka elama jääks. Simson nimetas Helme viimast küsimust sisserändajatega hirmutamiseks, tuues välja piirarvud ning lisas, et Rail Balticuga püütakse just kalevipoegi tagasi tuua. 

Vabaerakondlasest Monika Haukanõmm nentis, et Rail Balticu puhul räägitakse Balti riikide ühisettevõtmisest, kuid samas reklaamitakse seda ka koos Soomega. Haukanõmm tundis huvi, kuhu mahub kogu asjas Soome ja kas nende kaubavood jõuavad üldse Eestisse. Simsoni sõnul hakkavat Soome kaubad jõudma laevaga Muugale, kus see laotakse seejärel edasi rongidele. «Kõik minu kohtumised Soome kolleegidega – alles möödunud reedel käis Soome majandusminister ka siin Tallinnas – on andnud signaali, et soomlased on väga huvitatud sellest transpordiviisist,» ütles Simson. 

Ründav EKRE

Martin Helme kritiseeris teravalt Ernst & Youngi analüüsi ning nimetas Rail Balticut kaardimajaks, mis kukub kokku kohe, kui uurimise numbreid täpsemalt vaadata. «Seal on linnadevahelised kilomeetrid paigast ära. Ja näiteks on seal ka kirjas tabelis 82, et sõiduautode ja rongide emissioonid on mõlemal null. No kui rongid sõidavad elektriga, siis on see võimalik. Või on siis teie arvates meil juba Rail Balticu käimatõmbamise ajal olemaski elektriautod, nii et nende emissioon on null?» 

EKRE fraktsiooni esindaja Uno Kaskpeit tundis muret aga Eesti põtrade heaolu üle. «Poola raudtee esindaja seletas Riia konverentsil, et 160 km/h on nende põtradele ohtlik ning kohalike inimeste vastuseis on ka suur. Seega nad eelistavad Leedu-Poola piiril raudteed kiirusega 140 km/h. Kas meie põdrad on targemad ja kas meie kohalike inimeste vastuseis on vähem oluline kui Poolas?»

Simson vastas, et kuulis ise ühe Poola ministri suust, kuidas raudeetrassi tahetakse hoopis kiirendada. «Nad on praegu võtnud endale kohustuse ehitada välja raudteekoridor, kuhu kuulub Rail Baltic, ja selleks on Bialystoki ning Varssavi vahelise raudteelõigu parendamise töö. Ja see töö on siis 160 km/h. Selleks on andnud oma 400 miljoni eurose panuse ka Euroopa Komisjon.»

Martin Helme, kellel sai Simsoni jutust mõne aja pärast võib-olla villand, otsustas rääkida aga väikse muinasjutu. «Meil on siin niisugune tore muinasjutu vestmine praegu. Lubage, ma räägin ka teile ühe muinasjutu. See on piiblist. Kaupmehed arutavad omavahel, kuidas nad lähevad järgmisse linna ja teenivad nii palju raha ja siis nad lähevad järgmisse linna ja teenivad nii palju raha, aga kui nad teele asuvad, röövivad röövlid nad paljaks ja nad ei teeni üheski linnas mingit raha. Vaat, meil on ka kõik see lugu siin tingivas kõneviisis,» pidas Helme vajalikuks rääkida, pöörates seejärel teema hoopis rände peale ja uuris Simsonilt kas Keskerakonnal on plaan luua EKRE poolt välja käidud idee tagasirände agentuurist.

Simsonil nentis, et tema ei teadnud sellisest EKRE ideest, küll aga olevat tema sõnul Keskerakonnal juba aastaid olnud eestlaste kojutulemise seaduse eelnõu. «See on meie väga oluline eesmärk, et anda inimesele põhjust tagasi tulla,» lisas Simson. 

EKRE ja Vabaerakond tahtsid eelnõu tagasi lükata

Värvikaid kommentaare tuli EKRE esindajatelt veelgi. «No ei ole veenvad teie selgitused, ei ole. See tasuvusanalüüs apelleerib Vene kaupadele, Soome transiidile. Selge see, et Vene kaupa ei tule muidu, kui me ei liitu SRÜga. See poliitiline otsus on Venemaal juba ammu tehtud. Ja Soome kaupa ei tule ka. See, et rekad täna sõidavad, need sõidavad selle pärast, et see on oluliselt odavam kui rongiga sõita,» ütles Henn Põlluaas.

Simson pidas vajalikuks mainida, et EKRE fraktsiooni esindajad ei tegele vist tema kuulamisega ja muudkui itsitavad oma nurgas. See ei läinud aga väga hästi peale Jaak Madissonile, kes arvas, et ehk on nende itsitamine  põhjendatud Simsoni vastustest ja viimane võiks jätta asjakohatud märkused endale. 

Lõppude lõpuks pandi eelnõu hääletusele, sest EKRE ja Vabaerakonna fraktsioonid tahtsid selle tagasi lükata. Esimene lugemine läks aga siiski läbi, sest tagasilükkamise ettepaneku poolt oli 14 ja vastu 47 rahvasaadikut. Muudatusettepaneku tähtajaks määrati 31. mai. 

Infokast: olulisemad Simsonile esitatud küsimused

1) Kuidas mõjub taristu loomine ja rongide kiirus keskkonnale?

2) Kuidas saab asjaga seotuks Soome? Kas nende kaup hakkab üldse Rail Balticul liikuma?

3) Kas Rail Balticu projekt saab ka järgneval ELi rahastusperioodil lubatud toetuse? 

4) Kes hakkab taristut hooldama ja üleval pidama?

5) Kas kaubaliiklus kolib maanteedelt rööbastele või mitte? 

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles