Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Amservi omanik: välisettevõtja logib end välja, kui ta ei ole Eesti valitsusega rahul

2
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Amservi omanik Raivo Aavisto rääkis, et nende Järve esindus on kasvanud algusajaga võrreldes mitmekordselt. Praegu ulatub esinduse pindala 4500 ruutmeetrini. | FOTO: Erik Prozes

Rohkem kui 25 aastat tegutsenud automüüja Amserv Grupi ühe omaniku Raivo Aavisto (57) sõnul peab igasuguste uute maksude kehtestamisel kaasama ettevõtjaid. Ka võib ebastabiilne maksupoliitika saada saatuslikuks Eesti e-residentsuse projektile.

Amservil täitus möödunud aasta lõpus 25 tegevusaastat, olete peaaegu sama pikalt tegutsenud, kui on möödunud Eesti iseseisvuse taastamisest.

Me oleme paljudes asjades üritanud olla esimesed – mitte ainult turuliider olla, vaid ka mingeid uusi, innovaatilisi asju välja pakkuda või siis lihtsalt eesrinnas käia. Meil õnnestus olla ka esimene firma, kes kanti Eestis äriregistrisse – see oli 19. septembril 1995 –, aga firma registreeriti 30. jaanuaril 1992. aastal.

Samas olime ka firma, kes esimesena avas kontserni konto Swedbankis. Sellisest asjast ei teatud varem midagi. Me olime esimene, kes organiseerus kontserni struktuuri. Samuti olime ka esimene, kes maksuametis sai õigused kontserni sisendkäibemaksu tagasi arvestada.

Kui me 1991. aasta jõulude ajal koos teise Raivoga (Raivo Kütt, teine Amservi asutaja – toim) maha istusime, siis me ei kujutanud küll ette, et ettevõttest Balti riikides juhtiv autokaubanduskontsern saab.

Möödunud 25 aasta jooksul on müüdud 60 000 uut sõidukit ja hoolduses on teenindatud 1,5 miljonit klienti. Piltlikult võib öelda, et iga eestlane, imikust vanataadini on korra meie juurest läbi käinud.

Kui vaadata teie esindatavate autode müüki, siis kui palju on eestlaste autoeelistused muutunud?

Väga palju on muutunud. Eks riigi iseseisvus tähendas seda, et tuli välja vahetada kogu autopark. Kui varem eelistati kas või kasutatud, aga suurt autot, siis praegu eelistatakse pigem väikest, aga uut.

Meil oli ka statistika, et 48 protsenti kogu selle aja jooksul müüdud autodest on hallid või hõbedased. Praegu valib eestlane juba julgelt igasuguseid värve ja ka valget värvi, mis esimesel kümnel aastal oli täiesti välistatud.

Ka võib öelda, et eestlasele meeldib disain ja ta on trenditeadlik. Jälgitakse, mis maailmas toimub, ja tahetakse sellest osa saada. Ka on toimunud eelistuste muutus, suund on keskkonnasõbralikkuse suunas ja seda kohe tunnetatavalt. Nende autode müügiosakaal kasvab pidevalt. Eestlastele on üsna koduseks muutunud hübriidmootoriga sõiduvahendid ja siin on ka juhtroll Toyotal ning Lexusel, kes on hübriidmootori eeskäijad.

Meie esindatavatest brändidest on Toyota läbi aegade olnud stabiilselt üks juhtivaid automarke Eestis. Sel aastal võrreldes muu Euroopaga on turuosa lausa rekordiline ehk nelja esimese kuuga on 15,7 protsenti turust Toyota osa.

Praegu tegutsete Eestis viies linnas, kas on plaani veel laieneda?

Eestis on meil tõesti kaheksa esindust, neist kolm Tallinnas, kaks Tartus ning üks Pärnus, Viljandis ja Paides.

See on jälle omapärane, et kui regioonides suletakse üha enam pangakontoreid, sularahaautomaate ja trend on vähenemise poole, siis autofirmad on pigem Tallinnast välja liikunud. Üha enam avatakse erinevates linnades korralikke keskusi.

Me oleme leidnud üsna hea tasakaalu, kuid turu kasvades ei välista, et teeme esindusi juurde ka mõnda teise linna. Viimasel paaril aastal oleme üsna palju investeerinud olemasolevate keskuste nüüdisajastamisse.

Lisaks Eesti ja Lätile, mis on meie põhiturud, oleme tegutsenud ka Valgevenes, Leedus ja Soomes. Soomes küll ühe teenusena. Aga me otsustasime üheksakümnendate lõpul kontsentreeruda kahele koduturule.

Kolleegide seas "Väikese Raivo" hüüdnime saanud Aavisto Järve esinduse värvitöökojas. Foto: Erik Prozes

Mullu investeerisime Eesti esindustesse kokku kolm miljonit eurot. Lätis Riias avasime täiesti uue Lexuse keskuse ja kokku jäi Läti investeeringute maht pooleteise miljoni juurde.

Kas lisaks nendele automarkidele, keda te täna Eestis esindate, on plaanis veel kedagi lisaks esindama hakata?

Eks mõtteid on ikka, aga need on veel varajases staadiumis. Võib öelda, et lähiajal konkreetset plaani ei ole. Küll aga me hoiame silmad lahti ja vaatame võimalikke arenguid nii maailma autotootjate kui tehnoloogiate arengut.

Need arengud on viimastel aastatel tähelepanuväärselt kiirenenud. Mul endalgi õnnestus hiljuti Oslos sõita esimese seeria vesinikautoga Toyota Mirai, see auto jättis mulle tõeliselt innovaatilise ja tulevikku suunatud mulje. Eestis on Pärnus alustatud esimese vesinikjaama ehitust. Vesinikul on kindlasti väga tugev tulevik.

Püüame jälgida tulevikusuundi nagu isejuhtivad sõiduautod, elektri- ja vesinikautod ning muud innovatiivsed sõiduvahendid. Äsja võtsime oma esindusse müügile ja saime ka teenindusõigused eestlaste kokkupandavale elektrirollerile Stigo.

Kui vaadata suuremas plaanis, siis kuidas hindate Eesti autoturgu?

Eesti autoturg kasvab ja seda juba mitmendat aastat. Kui möödunud aastal oli kasv ligi kümme protsenti, siis ka selle aasta esimesed neli kuud jätkavad kasvutrendi seitsme-kaheksa protsendi piires. See on ka optimaalne. Märksa hüppelisemat kasvu näitab Läti, kus on nelja esimese kuuga lausa 25,7-protsendiline kasv ja ennustatakse selle suurenemist veelgi.

Samas autopark ei noorene nii kiiresti, kui võiks. Keskmine auto vanus meie registris on 13,8 aastat ja seda on palju. Ka uutest registreeritud autodest, tegelikult statistika järgi esmaregistreerimistest on Eesti Läti järel CO2 sisalduselt ikkagi teisel kohal.

Mis autoturgu üldiselt puudutab, siis on siin palju tegijaid. Autoturg on hästi killustunud ja tehaste ning maaletoojate nõudmiste tihedusest tekkiva konkurentsi tõttu on Eestis välja kujunenud väga tihe müügivõrk.

Ja tarbijad eelistavad muidugi üha enam praktilisi ja keskkonnasõbralikke autosid. See suund on viimastel kuudel märgatav. Näiteks möödunud kuul, aprillis oli väike, keskklassi müüdud sõidukite kasv lausa 51 protsenti.

Ütlesite, et Eesti autoturg on üsna killustunud, samas eelmisel nädalal sai lugeda kahe Eestis tegutseva jaemüüja koondumisest. Kas seda võib veel juhtuda ja kui suur on tõenäosus, et keegi võiks veel juurde tulla?

Jah, möödunud nädalal ostis Euroopa üks juhtivaid jaeautomüügikette Inscape ära United Motorsi. Paraku analoogseid suuremaid tehinguid ei ole aastaid olnud, vahest oligi see meie Korea Auto ost finantskriisi aegadel viimane.

Küll aga arvan, et selliseid koondumisi ei saa kindlasti välistada. See on üle-euroopaline trend. Pigem väidan, et koondumisi, ühinemisi ja ülevõtmisi võib ka edaspidi toimuda, sest Eestis on esindatud väga palju automarke, isegi rohkem kui Soomes.

Tasapisi üritavad Euroopas kanda kinnitada hiinlased, kelle areng on viimastel aastatel olnud väga-väga tugev. On ainult ajaküsimus, millal nad Euroopasse tulema hakkavad.

Te olete näinud kogu taasiseseisvumise järgset perioodi ettevõtjana. Milliseid aastaid peate te oma senise tegevusaja jooksul kõige raskemateks?

Eks need aastad on hõlmanud kõike: kui võrrelda merega, siis me oleme näinud tuult ja tormi, aga ka särava päikeselist tuulevaikust. Kõige raskemad ajad jäid üheksakümnendate lõppu, Vene kriisi aega, kuid meil aitas selle kenasti üle elada vahetult enne seda Amservi tehtud Ameerika riigikapitali investeering läbi Balti-Ameerika investeerimisfondi.

Loomulikult väga mõjutas meid 2008. aastal ka üleilmne majanduskriis. Pea 80-protsendilist langust, mis toona tabas autoturgu, ei ole vist üheski teises valdkonnas olnud. Olime aga kogunud rasva piisavalt ja pigem kasutasime seda arenguks, laiendamiseks. Ostsime ära Korea Auto, Hyundai keti ja Lätis ostsime samaaegselt Saksa omaniku käest ära Opeli esinduste keti, Adam Auto.

Küll aga mõjus viimane finantskriis meile rahalises mõttes väga: selleks, et hoida positiivset kassavoogu, olime sunnitud üsna radikaalselt ära müüma olemasolevaid ladusid ja seda ka hoopis teiste hindadega, kui täna autosid müüakse. Selles mõttes olid nende aastate kahjumid päris suured.

Aavisto sõnul on kriisid ettevõtet tugevamaks teinud. Foto: Erik Prozes

Need kriisid on sundinud vaatama endasse ja otsima kõikvõimalikke reserve. Me tegime struktuuri täiesti ümber, konsolideerisime teenused ja ma usun, et me väljusime sellest kõigest tugevamana, kui kunagi varem. See aitab leida endas sisemist reservi. See ei ole lihtne, aga tore on, et need ajad on üle elatud.

Aga mis on olnud nö kuldaastad?

Neid on samamoodi olnud kaks. Esmalt see algus. Mulle meeldib see näide, et kui me 1992 alustasime, siis me müüsime selle aasta jooksul 92 autot ja järgmisel aastal juba 840. See kasv protsentides on meeletu. Kuid kuna kogu autopark oli vaja välja vahetada, seetõttu ka need müügid olid väga suured. See pani tugevalt jalad alla ja võimaldas kõike hakata välja arendama.

Fakt on ka see, et me ei kasutanud seda mitte oma tulu teenimiseks – esimesel kümnel aastal me partneriga ei võtnud välja ühtegi senti dividendi, vaid investeerisime kõik arengusse. See läks kõik uute keskuste rajamiseks teistesse linnadesse ja regioonidesse.

Teine aeg oli loomulikult see 21. sajandi esimese kümnendi keskosa, kus oli selline kuldne müügiajastu, et me teeme isegi nalja, et siis ei olnud tegemist autode müügiga, vaid pigem autosid jaotati. Tuli lihtsalt kätte anda. Kõik tundus nii roosiline: kõik läheb ainult kasvutrendis ja ega sealt tagasilööke tulemas ei ole. Tollal me müüsime umbes 8000 autot aastas.

INFOKAST: Amserv faktides ja numbrites

  • Amserv tegutseb 1992. aastast ja on üks suuremaid autode müügi- ja teenindusettevõtteid Baltimaades.
  • Amservil on Eestis ja Lätis 11 autosalongi, mis müüvad ja teenindavad seitset automarki: Toyota, Lexus, Opel, Chevrolet, Hyundai, Peugeot ja Saab.
  • Tegemist on ainukese Eesti automüüjaga, kellel on oma kõnekeskus.
  • Kolmandik Eesti uute autode ostjatest eelistab just neid automarke.
  • Amservis töötab ligi 450 töötajat.

Allikas: Amserv

Me oleme arvestanud, et meie ajaloo jooksul oleme keskeltläbi müünud kuskil 2,5 autot päevas, aga see hõlmab kõiki perioode – nii kuldaegu kui ka kriisiaastaid.

Kuna praegu on maksumuudatuste teema päevakajaline, siis kas saab eraldi välja tuua, millised valitsused on olnud enam ettevõtjasõbralikumad?

Maksukoormuse ja majanduskasvu järgi võiks öelda, et parimad valitsused olid Eestis 2000. aastate alguses ja keskpaigas. Samas, mis viga majanduskasvu tingimustes populaarne olla.

Tõsi on see, et majandusele laoti vundament 1990. aastatel ja nüüd tahavad kõik olla kirsiks tordil, aga ka praegu peab keegi tainast sõtkuma ja seda küpsetama.

Mulle tundubki, et praegu käib diskussioon just sel teemal, kas valitsus on valmis käsi jahuseks tegema või tegeleb ta üksnes kõvaks läinud kaku dekoreerimisega.

Aga kes on kõige ettevõtjavaenulikumad olnud?

Ei oskagi niimoodi välja tuua. Ma arvan, et Eesti ettevõtluskeskkond on olnud väga hea. Tegelikult on olnud nii ettevõtlust kui äritegevust soosiv. Selles mõttes on Eestis üsna hästi.

Seega, mida ka praegune valitsus ette ei võtaks, täiesti ettevõtjavaenulikuks nad Eesti ettevõtluskeskkonda muuta ei suudaks?

Jah, täiesti ära rikkuda ilmselt ei õnnestu. Kui aga tulla valitsuse maksupoliitika juurde, siis esmalt peaks maksupoliitika olema stabiilne ja turvaline. See on äritegevuse alus. Siin on küll viimasel poolaastal olnud palju kaootilisust ja ettearvamatust.

Autoettevõtja leiab, et uue valitsuse ennaktempo on mõjunud kohati ehmatavalt, iseäranis, mis puudutab automaksu. Foto: Erik Prozes

Maksusüsteem peaks olema kvaliteetne, lihtne ja välja töötatud koos turuosalistega. Et ei oleks tõmblemist ja lihtsalt eelarve katmist. Selles mõttes on valitsuse mõned mõtted ja suunad olnud isegi ehmatavad.

Mis näiteks?

Siin on üritatud võimalikult kiirelt kehtestada makse, mis tegelikult nõuaksid ja vajaksid märksa pikemat analüüsi. Just sellelt seisukohalt, mis on nende mõju turule ja äritegevusele. Siin on seda ohtu märgata, et ei mindaks üle piiri.

Automaksu puhul on näiteks suurim viga olnud see, et üritatakse rakendada vanu, täiesti iganenud näitajaid – nagu kilovatt ja auto maksumus – ja neid potentsiaalse maksu aluseks võtta. Maksumuudatus peab sobituma ka nüüdisaegsesse ärikeskkonda, vastama nüüdisaegsetele sõidukitele ning arvestama kindlasti keskkonnaalaste väärtustega.

Kuid positiivse poole pealt tahaks märkida, et selles suhtes on rahandusministeeriumis jää sulama hakanud ja otsitakse tänapäevasemaid lahendusi.

Kas suured välisettevõtted võiksid hakata maksumuudatuste – näiteks panditulumaksu kehtestamine 2018. aastast – tõttu Eestist ära kolima?

Seda on raske ennustada. Näiteks pangad on hakanud mõtlema, kas turult lahkuda. Tööstusettevõtted ja transport on löögi all ning mis seal salata, ka logistika on varjusurmas.

Kui aga küsida, kuidas need maksud mõjutavad ettevõtluskeskkonda, siis tegelikult on Eesti väga edukalt käivitanud e-residentsuse projekti, mida veavad nutikad inimesed. E-residentsuse mõte on meelitada Eestisse uusi ettevõtteid ja ka uusi inimesi. Nüüd võiks valitsuselt eeldada, et üks käsi ei hakka lõhkuma seda, mida teine ehitab. Kui see siiski nii on, siis ei ole ka nendel e-residentidel siin midagi teha.

Tegelikult on hea, et meie majanduskeskkonnale ei anna hinnangut mitte ainult Eesti inimesed, vaid meil on konkreetne majanduslik mõõdik, mille puhul saab öelda, et keerake midagi tuksi ja kohalik ettevõtja kannatab hambad ristis patriotismist selle ära, aga välismaine ettevõtja logib lihtsalt välja ja alustab äri kuskil mujal.

INFOKAST: Raivo Aavisto (CV)

  • Sünniaeg: 13. märts 1960
  • Haridus: Tartu Ülikool, õigusteaduskond (cum laude), välismajandus
  • Amet: Amserv Grupi nõukogu esimees
  • 2016. aastal oli Äripäeva rikaste edetabelis 426. kohal, tema vara hinnanguline väärtus on 7,335 miljonit.
  • Ühiskondlik tegevus: Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu (AMTEL) juhatuse esimees, Tallinna Rotary Klubi president (2013–2014), Viimsi vallavolikogu liige (2002–2005), Balti Toyota Diilerite Liidu president, XO Tenniseklubi president (2014–2016)
  • Hobid: tennis, golf, mäesuusatamine
  • Perekonnaseis: abielus, 4 poega

Allikas: Amserv/Postimees

Tagasi üles