Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Tööandjad ja Koda: maksualane õigusloome ei kannata kriitikat

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Koalitsiooni teinud Tsahkna, Ratas ja Ossinovski leppisid kokku ka mitmesuguseid maksumuudatusi. | FOTO: Stanislav Moshkov / Õhtuleht

Ettevõtlusorganisatsioonid on mures valitsuse maksualase õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri halvenemise pärast ning paluvad riigikogul pöörata senisest suuremat tähelepanu õigusloome kvaliteedile ning vastu võtta vaid need seaduseelnõud, mille kvaliteedis ja mõjude analüüsis ei esine puudusi, kirjutasid Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ühises pöördumises riigikogu esimehele Eiki Nestorile.

«On mõistetav, et valitsuse vahetumisel muutub ka maksupoliitika, ent praegused muudatused on tehtud kiirustades ja läbimõtlemata, need vähendavad ettevõtjate kindlustunnet, investeerimisvalmidust ja Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust. Vägisi jääb mulje, et õigusriigi põhimõte ja maksuseadused valitsusele ei kehti,» ütles Tööandjate juhataja Toomas Tamsar pressiteates.

Kaubanduskoja juhi Maits Paltsi sõnul ei kannata maksualase õigusloome kvaliteet ja valitsuse poliitiline kultuur kriitikat. Paltsi hinnangul jääb mitme eelnõu puhul ebaselgeks, miks on muudatusi üldse vaja või puuduvad veenvad tõendid, et tehtavad muudatused aitab soovitud eesmärke täita.

«Seletuskirjades ei ole juttu maksumuudatuse majanduslikust mõjust otsestele välisinvesteeringutele, tarbijakäitumisele, ettevõtjate käitumisele ja kasumitele,» ütles Palts. «Analüüsitud ei ole ka seda, kui suure halduskoormuse kasvu toob kaasa uute maksude kehtestamine ning milline on maksumuudatuste otsene rahaline kulu ettevõtjatele jne.»

Riigikogu menetluses on praegu mitu maksuseaduse eelnõud, mis omakorda kätkevad üle kümne põhimõttelise muudatuse. Muuhulgas kehtestatakse täiesti uued maksud: panditulumaks, uus pakendiaktsiis, magustatud jookide maks, veokite teekasutustasu ja krediidiasutuste kasumi avansiline tulumaks.

Ettevõtlusorganisatsioonidele valmistab muret hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga nõutav väljatöötamiskavatsus on koostatud vaid mõnele üksikule eelnõule. Väljatöötamiskavatsuse võib jätta tegemata vaid erakorraliselt kiireloomulisel vajadusel ja kriisiolukorras. Sellist kriisi ega kiireloomulist vajadust nende hinnangul hetkel ei ole.

Väljatöötamiskavatsuse koostamine on vajalik samm õigusloome kvaliteedi tagamiseks: selles sõnastatakse probleemi olemus ja soovitav eesmärk ning analüüsitakse erinevaid alternatiive ja nende mõjusid. Alles seejärel on võimalik teha otsus, kas ja millise meetme abil tuleks probleemi lahendada, rõhutavad Tamsar ja Palts. Praegusel juhul on paljude maksuseaduste muudatuste osas tehtud aga vastupidiselt – enne on valitud lahendus ja seejärel on hakatud seda valikut põhjendama.

Eriti tõsiseks rikkumiseks peavad ettevõtlusorganisatsioonid aga panditulumaksu eelnõud, millega soovitakse uus maks kehtestada pool aastat tagasiulatuvalt: kontsernisisesed tehingud maksustataks 20 protsendi suuruse tulumaksuga juba 1. juulist 2017, ehkki seadus hakkaks kehtima 2018. aastast. Sellega rikutaks ettevõtjate hinnangul otseselt seadusesätet, mille kohaselt on uue maksu kehtimahakkamiseks nõutav vähemalt 6 kuu pikkune periood.

Tagasi üles