Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

FOTOD: Euroopa Komisjoni kõrge ametnik käis eestlastele tutvustamas ELi tulevikuväljavaateid

8
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL

Kuna Suurbritannia lahkumine EList on tõstatanud teravalt küsimuse, kuidas peaks liit edasi liikuma, toimus kolmapäeva pärastlõunal Tallinna ülikoolis ELi tuleviku teemaline avalik arutelu, kus võimalikku vaadet tulevikule esitasid nii Euroopa Komisjoni kõrge ametnik Marc Lemaître kui ka endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas.

«Tänase vestluse põhiraamistik on dialoog kodanikega. Ja dialoog kodanike selles mõttes, et kõigil teil, kes te olete siia kohale tulnud, oleks võimalik kuulata, mõelda kaasa ja ka kaasa kõnelda Euroopast ja Euroopa tulevikust,» juhatas pooleteist tunnise arutelu sisse Märt Kivine rahandusministeeriumist.

Tallinna Ülikooli ligi kolmesaja kohaline aula oli rahvast täis. Lisaks mitmetele ühiskonnategelastele, kes olid tulnud arutelust osa saama, oli auditooriumi hulgas ka palju kooliõpilasi, tudengeid ning vanemaid inimesi. Pärast peamiste kõnelejate, Euroopa Komisjoni regionaalpoliitika peadirektoraadi juhi Marc Lemaître ja endise Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase sissejuhatust, saidki kuulajad esimese võimaluse oma arvamust avaldada.

Kallas: kui hansaliit püsis, püsib ka EL

Kõnelejate selja taha ekraanile ja mobiiliäppi sli.do ilmus küsimus «Kas EL tähistab 40 aasta pärast oma 100. sünnipäeva?» «Siin vist tuleb täpsustada, et me ei küsi seda, kas 100. sünnipäeva tähistatakse, vaid kas see liit on olemas,» peab Kivine vajalikuks täpsustada. Auditooriumit läbis naerukahin ja ekraanile ilmusid numbrid: jah - 47 protsenti, ei - 43 protsenti, ei tea - 10 protsenti.

Endine Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas. Foto: Liis Treimann

«Noh, ärme unustame, et Hansaliit eksisteeris aktiivselt üle kahesaja aasta ja sellele formaalselt lisaks veel 400 aastat. Nii et on juba olnud selliseid vabatahtlikke liite, mis eksisteerivad pikalt. Kuivõrd see on nende ühinenud Euroopa rahvaste vabatahtlik soov olnud, siis Euroopa Liit püsib veel tükk aega,» kommenteeris tulemust Siim Kallas.

«Mind ei üllata selline tulemus. See on õiglane peegeldus üldisest meeleolust, mis praegu Euroopas eksisteerib ELi suhtes. See on suurepärane põhjendus, miks me peame seda arutelu: mis ta on täna ja mis ta peaks olema homme, et ta teeniks Euroopa inimesi,» lisas Lemaître. Komisjoni juhtivametnik märkis, et tema mõistab sellist tulekut nii, et kaheldakse ELi kasulikkuses.

«Ma ütlen ühe täpsustuse veel. Me kõik räägime EList kolmandas isikus, nagu oleks tegemist mingi abstraktse arusaamatu nähtusega kuskil «seal». Tegelikult ei ole ju nii, tegelikult on «meie». See ongi «meie Euroopa Liit». See ei ole abstraktne. Kui me räägime sellest, kas ta püsib või mitte, siis me küsime sellega koos ka, kas meie koos sellega püsime,» lausus Kallas.

«Euroopa Liit on põnev teema ja see näitab, et konstruktsioonina on ta elus, et ta kogu aeg vajab mõtestamist ja ümbermõtestamist. Eriti just viimastel aastatel - kui vaadata ajas tagasi 3-4 aasta tagust aega, siis need küsimused ja väljakutsed, mis Euroopa ees on, olid tol hetkel mõeldamatud,» jätkas Kivine arutelu juhtimist ning palus Euroopa Komisjoni ametnikul kirjeldada, kuidas näeb olukorda Brüssel.

Lemaître: küsimus ei ole selles, mida arvab Brüssel

«Lubage mul esmalt täpsustada, et see ei ole koht, kus Brüssel ütleb, mida ta arvab. Märtsis andis Euroopa Komisjon väga ebatavalise sisuga dokumendi välja. Võttes arvesse, et selline liikmesriik nagu UK otsustas ELile selja keerata, tundus väga vajalik selle üle mõelda ja otsida põhjusi, mis selleni viis,» rääkis Lemaître, mida Brüssel on olukorrale lahenduste otsimisel ette võtnud.

Euroopa Komisjoni juhtivametnik Marc Lemaître. Foto: Liis Treimann

Jutt käis viiest tulevikustsenaariumist, millega Euroopa Komisjon 1. märtsil välja tuli ja kus ta esitas oma võimaliku nägemuse sellest, kuidas edasi minna. «Selle dokumendi alusel peetakse avalikke arutelusid,» märkis Lemaître, tutvustades põgusalt igat Euroopal ees seisvat stsenaariumit.

INFOKAST: Viis võimalikku tulevikstsenaariumit

  • Samamoodi edasi: EL keskendub oma positiivse reformikava elluviimisele
  • Üksnes ühtne turg: välja arvatud ühisturu võtmeaspektid, ei suuda EL 27 paljudes poliitikavaldkondades rohkem koos tegutsemises kokku leppida
  • Kes tahavad rohkem, teevad rohkem: EL 27 jätkab samamoodi nagu seni, ent kui liikmesriigid seda soovivad, võivad nad konkreetsetes valdkondades rohkem koos tegutseda
  • Teeme vähem, aga paremini: EL 27 keskendub sellele, et saavutada valitud poliitikavaldkondades kiiremini paremaid tulemusi, ja teeb vähem neis küsimustes, millel ei leita lisaväärtust olevat.
  • Teeme palju rohkem koos: Liikmesriigid otsustavad kõigis poliitikavaldkondades palju rohkem koos ära teha

Allikas: Euroopa Komisjon

«Lisaks sellele, mis Marc rääkis, on kaks suunda minu arvates, kus kindlasti tulevad mingisugused muutused. Üks on nn julgeoleku käsi - et oma seisukohti ka mujal maailmas maksma panna, mitte ainult tegeleda oma siseasjadega. See on printsipiaalne küsimus, et meie välispoliitika oleks toetatud ka julgeolekustruktuuride poolt,» rääkis Kallas.

Teine oluline suund on endise Euroopa Komisjoni asepresidendi sõnul ELi eelarve kokkupaneku küsimus, lähtudes just ELi struktuurifondide tulevikust. «Ma väidan seda, et kui seda tahetakse praeguse mudeli järgi kokku panna, siis saab olema järgmise eelarveperspektiivi kokkupanemine väga raske. Kuidas reformida ELi enda eelarvet, see saab olema üks võtmeküsimus,» lausus Kallas.

Järgmisena sai auditoorium avaldada oma arvamust selle üle, millist neile tutvustatud tulevikustsenaariumit nemad ise eelistaksid. Ekraanile ilmusid selliseid valikud: 34 protsenti - vähem, aga paremini, 20 protsenti - kes rohkem, panustavad rohkem, 16 protsenti - teeme palju rohkem koos, 13 protsenti - midagi muud koos, samamoodi - kümme protsenti, üksnes ühisturg - seitse protsenti.

-Eksisteerivad paralleelsed süsteemid

Auditooriumi hulgas viibinud Ivar Raig esitas kõnelejatele seejärel küsimuse: «ELi tulevikku näevad ainult pooled siinviibijad. Guy Verhofstad (Belgia poliitik - toim) näeb ainult ühte tulevikku - USA-sugust föderatsiooni. Kuidas teie näete?»

«Algusest peale ELi loojad kujutasid ette, et see saab olema United States of Europe. See föderaalne idee oli väga tugevalt üleval kuni aastani 1965. Mis aga tegelikult on toimunud? Kogu aeg on paralleelsed süsteemid,» kirjeldas Kallas ja tõi näiteks Euroopa Keskpanga, mille näol on täielikult tegemist valitsustevahelise süsteemiga. Ta lisas, et tema kolleegid Komisjonis olid seda meelt, et see jääbki nii olema, et eksisteerivad paralleelsed süsteemid.

Arutelu jätkus ELi vahendite kasutamise üle tulevikus. «Ühtekuuluvuspoliitika aitab koordineerida ELi eelarvet, kuigi moodustab sellest ühe kolmandiku. ELi eelarve on väga tagasihoidlik, kindlasti mitte võrreldav föderaalsete riikidega, nagu USA ja Saksamaa, kus liidumaad ja osariigid panustavad 15-20 protsenti SKPst, kuid ELi liikmesriikide puhul räägime ühest protsendist SPKst,» kirjeldas Lemaître.

Komisjoni kõrge ametnik juhtis ELi eelarve tuleviku eelnevalt tutvustatud teemale. «Mis on selge, on see, et ELi eelarve ja ühtekuuluvuspoliitika tulevik sõltub sellest, mida EL ise otsustab koos olla. Kui vaadata üle kogu maailma, siis EL on väga unikaalne üksus. Kedagi ei sunnitud seda looma, kedagi ei sunnitud jagama seda, mida jagatakse, kõik olid sellega nõus. Lõpuks otsustati eelarvet jagada kõigi liikmesriikide heakskiiduga,» märkis regionaalpoliitika peadirektoraadi juht.

Lemaître rõhutas, et ühtekuuluvuspoliitika tähendab solidaarsust ning ühiste eesmärkide omamist. «See tähendab ka osade Euroopa piirkondade järeleaitamist vajaduse korral,» sõnas ta.

Kallas: vähem bürokraatiat aitaks raha edukamalt kasutada

Kallas lisas hiljem, et ta ei lasku ühtekuuluvuspoliitika ja investeerimisfondide teemasse detailsemalt, kuid märkis, et nende näol on tegemist väärtusliku poliitikaga, mis jälgib ELis olulisi sotsiaalseid väärtusi, iseäranis seda, et jõukamatelt riikidelt jagatakse raha vähemjõukamatele. «Eesti peab olema valvel ja võitlema selle poliitika jätkumise eest,» oli Kallas veendunud.

Siim Kallas. Foto: Liis Treimann

Küll aga märkis ta, et parandada tuleb ELi juhtimist, et rahastamine üldse jätkuks. Kuna keegi ei julge otsuseid teha, siis tellitakse liikmesriikidelt 500-leheküljelisi analüüse. «Kohati läheb see asi hullumeelseks. Kuna ametnikud on löögi all, press kogu aeg ründab, siis ei julgegi keegi otsuseid vastu võtta. Seetõttu on see tohutu summa palju vähem efektiivsem, kui ta võiks olla,» kirjeldas Kallas.

ELi tuleviku teemalise arutelu Tallinna Ülikoolis lõpetas küsimus auditooriumi hulgast. «Kas stsenaariumide vahel valides ei põrku taas kokku suurte ja väikeste huvid ning peale jäävad need, kel rohkem jõudu (raha)?» uuriti kõnelejatelt.

«Stsenaariumide vahel valides põrkuvad tõesti kokku kõigi huvid - nii suurte kui väikeste, nii ääreriikide kui keskriikide, nii rikkamate kui vaesemate. Kuid Euroopa on suutnud teha uskumatult palju kompromisse, nii et see lootusetu ei ole,» tähendas Kallas.

Tagasi üles