Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Ühendriikides on alanud uus kosmose võidujooks

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
SpaceX taaskasutatud rakett toimetas satelliidi kosmosesse | FOTO: Xinhua/Xinhua/Sipa USA

Võib öelda, et USAs on alanud uus kosmose võidujooks, kuid erinevalt 20. sajandist, kus mõõtu võtsid maailma supervõimud, võistlevad seekord kõrgemale ja kaugemale lendamises miljardäridele kuuluvad erasektori ettevõtted.

USA riiklik kosmosefirma NASA on täie tõsidusega pööranud pilgu Kuule ja Marsile ning valmistub andma viimast lihvi oma raketile Space Launch System (SLS), mis peaks praeguste prognooside järgi tegema esimese katselennu järgmise aasta teises pooles. SLS, mis on külma sõja aegse legendaarse raketi Saturn V järeltulija, peaks loodetavasti juba järgmise aasta lõpus missioonil Exploration Mission 1 (EM-1) viima Kuu orbiidile mehitamata kapsli Orion.

NSA tahaks praeguse ajakava kohaselt inimese Marsile viia 2030ndatel, kuid tegu on väga optimistliku ennustusega ja tõenäoliselt juhtub see hiljem. Küll aga plaanib kosmosefirma kasutada selleks just SLS-raketti, mille otsa käiks praegu arendusjärgus olev Orioni kapsel. Selle aasta 22. veebruaril testis kosmoseagentuur raketisüsteemi edukalt ning mootor põles stabiilselt kuus minutit ja 20 sekundit. Kui järgmisel aastal toimuv EM-1 hästi läheb, järgneks mehitatud missioon Kuule ehk EM-2 hea õnne korral juba 2021. aastal.

NASA SLS-projekt, mida on korduvalt kritiseeritud tema üüratute kulude pärast (New American Security hinnangul küündivad need EMi toimumise ajaks juba 43 miljardi dollarini) võib aga võidujooksus hoopis alla jääda oma suurimale  erasektori konkurendile SpaceX, kes plaanib juba sel aastal kasutusele võtta väga võimsa uue raketi, mis peaks inimese Kuu orbiidile viima veelgi varem.

Miljardärist visionäär ja leiutaja Elon Musk on lubanud inimese Kuule ja Marsile viimise oma pühaks missiooniks teha. Tema kosmoseettevõtte SpaceX on selle nimel ka tublit tööd teinud. Nimelt leiutas erakosmoseettevõte esimese taaskasutatava raketi Falcon 9, mis hakkab tõenäoliselt langetama ka orbiidile lendamise hinda. Kaugemale minekuks ehitatakse aga raketisüsteem nimega Falcon Heavy, millega plaanitakse lennutada kaks turisti ümber Kuu. Muski ambitsioonikate plaanide järgi peaks see toimuma juba 2018. aasta lõpus.

Falcon Heavy loomine ei ole aga kulgenud viperusteta. Nimelt on raketi valmimine pidevalt edasi lükkunud. 2011. aastal lubas Musk töötavat süsteemi 2013. aastaks, kuid äpardused ja tehnilised probleemid on seda pidevalt edasi lükanud. Muski sõnul on kolmest kokku pandud Falcon 9 raketist koosneva Falcon Heavy loomisel saanud suureks tehniliseks tõkkeks keskmise pearaketi modifitseerimine, millele tuli lisada tohutult uut riistvara.

9. mail suutis SpaceX aga edukalt testida stardialusele kinnitatud Falcon Heavy pearaketti, mis annab märku sellest, et süsteem võib peaaegu valmis olla.  Sellisel juhul toimub SpaceXi uue raketi esimene lend ettevõtte praeguste plaanide järgi juba suve lõpus, mis on kõvasti varem kui NASA SLSi plaanid. Loomulikult ei tähenda see, et NASA sellest ilmtingimata kaotab. USA Aerospace Safety Advisory Panel (Riiklik Aerokosmose Ohutuspaneel) on korduvalt väljendanud skeptilisust SLSi ja Orioni mehitatud missiooni ohutuse asjus. NASA saaks vaadata, kuidas Muskil läheb, ja põhimõtteliselt tema vigadest õppida.

Stanfordi ülikooli astronautika uurija Scott Hubbard on öelnud, et kui SpaceX NASAst ette jõuab, võib viimane vaadata, et kui üks ärimees juba sellega hakkama saab, siis saavad kindlasti ka nemad, ning sellest innustust juurde saada. Teisest küljest võib uurija sõnul tekkida küsimus, et kui üks töötav (ja ka odavam) süsteem on juba olemas, siis kas SLSi on üldse vaja. Samas aitab mitme pakkuja olemasolu paremini kulusid alla tuua.

Falcon Heavy ei ole aga Muski kõige ambitsioonikam plaan. Nimelt käis SpaceX 2016. aastal välja oma kontseptsiooni Interplanetary Transport System, mis kujutab endast hiiglaslikku raketti, mis oleks inimajaloo võimsaim. See töötaks SpaceXi järgmise põlvkonna mootoril Raptor ja saadaks inimese Marsile ja kaugemalegi.

SpaceX pole samas ainus NASA erasektori konkurent. Amazoni loojast miljardäril Jeff Bezosel on erakosmosefirma Blue Origin, mis töötab praegu raketi kallal nimega New Glenn. Sarnaselt SpaceXi Falcon 9ga oleks see taaskasutatav ja teeks ettevõtte plaanide kohaselt esimese testlennu 2019. aastal. Blue Origin on jõudnud ka kokkuleppele ettevõttega Eutelsat Communications, kelle tellimusel saadetakse 2021. või 2022. aastal orbiidile geostatsionaarne satelliit.

Ettevõtte tegevjuht Rodolphe Belmer on toonitanud, et firma peamine eesmärk on kosmosereiside hinnad alla tuua ja tagada parem ligipääs orbiidile. New Glenni esimest versiooni lükkaks üles seitse Blue Origin BE-4 vedelal hapnikul põlevat mootorit, mida plaanitakse müüa ka kosmoseettevõttele United Launch Alliance (ULA). Blue Origin on juba praegu edukalt testinud ka oma kommertsraketti New Shepard, mida plaanitakse kasutada kergemate veoste (ja reisjate) madalale orbiidile viimiseks.

Sõjatöösturite Lockheed Martin Space Systems ja Boeing Defense, Space & Security ühine kosmosetranspordifirma ULA pakub raketiteenust USA valitsusele ning viib üles ka militaar- ja luureotstarbelisi satelliite. Nemad ongi firma, kes on kasutanud siiani kõige võimsamat raketti Delda IV. Mõistagi ei plaani ka ULA võidujooksust maha jääda ning praegu töötatakse välja raketti nimega Vulcan Heavy, mida tehakse ühisrahastamises koos USA valitsusega, plaanitakse testida 2019. aastal ja võtta kasutusele 2021. aastal.

Nagu eespool mainitud, hakkab Vulcan kasutama kahte Blue Origin BE-4 vedelkütusega mootorit. Loodetakse, et raketi hind jääb kahe miljardi dollari piiresse, ja see sõiduk oleks ka taaskasutatav.

Kõige uuem kosmosevõidujooksu siseneja on kaitseettevõte Orbital ATK, kes on näiteks ehitanud rakette USA tuumalõhkepeadele ja raketitõrjesüsteemidele. 2015. aasta lõpus teatas firma uue keskmise ja suure kandevõimega raketitüübi Next Generation Launcher (NGL) loomisest. Selle aasta aprillis anti teada märkimisväärsetest edusammudest uue süsteemi arendamisel, sest NGL olevat läbinud kriitilised disainianalüüsid ja prototüübi valmistamise tehas olevat samuti peaaegu valmis.

NGL hakkab üles viima rahvusliku julgeoleku ja teadusliku otstarbega laadungeid ja ka kommertssatelliite, mis on keskmisest raskemad. Rakett tuleb kahes versioonis: 500 seeria ja 500XL seeria, millest teisel on suurem tõstejõud. Mootoritest pole veel kuigi palju teada, kuid ilmselt hakkavad need vähemalt esialgu töötama tahke kütuse peal.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et entusiasm on suur ning lubadused ja kuupäevad lennukad. Paraku ootavad kõiki kosmose võidujooksus osalejaid ees üüratult suured tehnilised raskused, seda eriti inimese Marsile toimetamisel. Siiani on projektide ajalugu näidanud, et need kipuvad tehniliste raskuste tõttu edasi lükkuma. Konkurents teeb siiski ainult head ja kiirendab progressi.

/ GRAPHIC NEWS

Tagasi üles