Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Tuletame meelde: mis on mõjutanud maksukoormuse tõusu või langust läbi aegade?

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Aivar Sõerd. | FOTO: Peeter Langovits

2014. aastast saadik on Eesti maksukoormus ainult kasvanud. Põhilised maksukoormuse muutumise põhjused on läbi aegade olnud maksumäärade tõstmine ja langetamine ning uute maksude kehtestamine. Ka võivad mõju avaldada muud ühekordsed tegurid.

«Kui aastal 1994 oli üleminekuaeg ja maksureform ning Eesti läks üle tänapäevasele maksusüsteemile, oli maksukoormus algul 36 protsenti ja hakkas siis järk-järgult langema – kuni jõudis 30–32 protsendi tasemele SKTst aastatuhande vahetuseks,» kirjeldas Aivar Sõerd, millise maksukoormuse tasemel Eesti majandus taasiseseisvumise järel alustas.

«Olin ise rahandusminister Andrus Ansipi esimese valitsuses ja siis oli maksukoormus aastatel 2005–2006 tasemel 30 ja 30,5 protsenti SKTst. Maksukoormus tõusis aastal 2007 tasemele 31,3 protsenti. See suurenes veidi peamiselt kiire maksutulude kasvu tõttu,» jätkas ta. Kunagise rahandusministri sõnul sai 2007. aasta riigieelarve tehtud ülejäägiga ja ülejääk oli 3,8 protsenti SKTst.

«See omakorda tähendab, et peaaegu kaks riigikaitse eelarvet toonases vääringus läks reservi,» lausus Sõerd. Nüüd, kümme aastat hiljem, kus maksukoormus kerkib järgmisel aastal 35,8 protsendini SKTst, kavatsetakse reservist võtta 140 miljonit eurot. Sellele lisandub veel ligi 200 miljonit eurot laenu, millega tahetakse defitsiiti katta.

«Tuleb öelda ka seda, et maksukoormus oli 2014. aastal veel 32,6 protsenti SKTst ja sellest alates on see tõusnud,» märkis Sõerd. Tema sõnul on põhilised maksukoormuse muutumise põhjused ajast aega on olnud maksumäärade tõstmine ja langetamine ning uute maksude kehtestamine.

«Aga lisaks maksumuudatustele mõjuvad ka muud tegurid,» rääkis Sõerd. Ta tõi näiteks, et aastatel 2008–2013 ei jaganud Eestis tegutsevad kommertspangad siin dividende. Aastal 2015 maksis Swedbank esmakordselt Eestis suures mahus dividende, kokku 400 miljonit eurot, millest riigile laekus üle 100 miljoni euro ühekordset dividenditulu. «See mõjutas ka maksukoormust,» selgitas Sõerd. Ka maksuameti töö maksude paremal kokkukogumisel mõjutab maksukoormust.

Maksuekspert Lasse Lehis lisas, et kui tehti kogumispensioni muudatus, siis maksukoormus langes, sest osa sotsiaalmaksu suunati pensionifondidesse. «Viimastel aastatel on palgakasv ja sellega kaasnevad maksud ning tarbimine ja sellega kaasnevad käibemaks ja aktsiisid kasvanud jälle rohkem kui majandus üldiselt, st maksukoormus tõuseb. Samal ajal on küll tõstetud aktsiise, aga 2015 langetati tulumaksu,» kirjeldas ta.

«Maksukoormust võib mõjutada ka mõne suure ettevõtte otsus maksta ühekordselt suuri dividende, millega kaasneb tulumaks,» tõi ka Lehis välja.

Küll aga märkis ta, et kui neid asjaolusid aasta-aastalt kokku lugeda, siis võib lõpuks jõuda tõdemuseni, et peaminister on paljudel aastatel olnud kas just kõige viimane, aga suhteliselt ebaoluline tegelane maksukoormuse mõjutamisel.

Tagasi üles