Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Eestit ootavad ees kõrgeima maksukoormuse aastad

14
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Maksud | FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Järgmise nelja aasta jooksul tõuseb üldine maksukoormus iseseisvuse taastamise järel kõrgeima tasemeni, mis küll rahandusminister Sven Sesteri hinnangul pigem ergutab majanduskasvu ja suurendab inimeste sissetulekuid.

«Eelmise aasta lõpus, kui moodustati uus koalitsioon ja tehti koalitsioonileping, panin tähele, et siit tuleb ühtlasi ebasoovitav mõju maksukoormusele. Sotsiaalmaksu langetus pöörati tagasi, tulid aktsiisitõusud ja lubati kehtestada uued maksud,» kirjeldas endine rahandusminister ja reformierakondlasest riigikogu liige Aivar Sõerd, kes on ka rahanduskomisjoni liige.

«Aasta lõpus võeti vastu tulumaksuseaduse muudatused, millega kehtestati alates 2018. aastast astmeline maksuvaba miinimum, mille tulemusel langeb tööjõu maksukoormus palgaskaala alumises otsas, aga tõuseb kõrgemas otsas,» jätkas Sõerd ja lisas, et selle põhjal võib ennustada üldise maksukoormuse tõusu.

Riigikogu rahanduskomisjoni liige ütles, et uue koalitsiooni maksumuudatuste mõjul on oodata kõigi aegade kõrgeimat maksukoormust Eestis. Juba sel aastal tõuseb maksukoormus 35 protsendi tasemele SKTst. Tõus jätkub ka 2018. aastal, kui maksukoormus tõuseb 35,8 protsendini SKTst. «Tuginesin rahandusministeeriumi enda andmetele,» toonitas Sõerd neid arve välja tuues.

Tööjõumaksude alandamine

Tõepoolest, rahandusministeeriumi enda kinnitusel näeb nende järgmise viie aasta prognoos ette, et 2018. aastaks saavutab maksukoormus 35,8 protsendi taseme SKTst ning pärast kerget jõnksu allapoole 2020. aastal jätkab sel tasemel ka 2021. aastal.

Küll aga juhib rahandusminister Sven Sester (IRL) tähelepanu selle, et maksukoormuse kasvu kõrval tööandjatelt küsitavad maksud alanevad 34,6 protsendi pealt 2016. aastal 34 protsendile 2018. aastal. Sester rõhutab, et valitsuse maksuplaani tuleb vaadata ühe tervikuna.

«Muudatustega toetame majanduskasvu ja kasvatame inimeste sissetulekuid ning ühtlasi edendame tervislikku ja keskkonnateadlikku käitumist. Põhimõtteliselt nihutame maksukoormust teenimiselt tarbimisele,» lausus ta. Ka märkis ta, et tööjõumaksude langetamisega muutub maksukoormuse struktuur majanduskasvu suhtes sõbralikumaks.

«Tööjõumakse langetab märkimisväärselt maksuvaba tulu reform: 2018. aastal tõuseb madala ja keskmise sissetulekuga inimeste maksuvaba tulu 500 eurole kuus, kui sissetulek jääb alla 1200 euro kuus. Efektiivne tööjõu maksumäär langeb järgmisel aastal 0,74 protsendi võrra SKTst,» kirjeldas minister.

Ka rõhutab rahandusministeerium oma maksukoormuse prognoosis seda, et Eurostati andmetel oli Eesti maksukoormus veel 2015. aastal 33,9 protsenti SKTst, olles sellega Euroopa Liidu keskmisest ligikaudu viie protsendipunkti võrra madalam.

Maksud kriisiajast kõrgemad

«Käesoleva aastatuhande algul oli maksukoormus vahemikus 30–32 protsenti ja absoluutne tipp oli viimase majanduskriisi ajal aastal 2009, kui maksukoormus kerkis 34,8 protsendini SKTst,» meenutas samas Sõerd.

Ka märkis ta, et kuna maksukoormust arvutatakse aastase maksutulude suhtena SKTsse, siis kriisi ajal tõusis maksukoormus peamiselt SKT järsu languse tõttu ja teisalt käibemaksumäära tõstmise ja muude maksumuudatuste mõjul.

«Praegu näeme seda, et maksukoormus tõuseb kõrgemale, kui oli kriisi ajal, kus oluliseks teguriks oli SKT järsk langus majanduskriisi tõttu,» rääkis varem nii maksuamet juhi kui rahandusministri ametit pidanud Sõerd.

Kuigi Sester tunnistab, et Eestil on ees kõrgeima maksukoormuse aastad, ei tahtnud nüüdseks riigikogus opositsiooni langenud Sõerdi sõnul rahandusminister veel eelmise aasta lõpus, kui riigikogus menetleti 2017. aasta riigieelarvet, maksukoormuse suurt tõusu tunnistada.

«Eelarve esitlemisel ütles ta, et maksukoormus on langeva trendiga, siis hiljem, et maksukoormust me ei tõsta. Tegelikkus oli vastupidine,» nentis Sõerd, kes on seda meelt, et maksukoormuse tõus on probleem meie majanduse ja ettevõtete konkurentsivõimele.

Tema sõnul on näiteks Lätis ja Leedus maksukoormus 30 protsendi juures SKT suhtes. «Ka investorid – kui nad kuhugi riiki või piirkonda investeerivad –, vaatavad muuhulgas alati, milline on riigi üldine maksukoormus,» lausus Sõerd.

«Maksumaksjate liit on öelnud, et Eestile optimaalne maksukoormus võiks olla 33,3 protsenti SKTst, ja ma ise jagan seda seisukohta. See oleks praegusel ajal selline tase, mis tagaks Eesti majandusele piisava konkurentsivõime, toetaks investeeringuid ja töökohtade loomist,» märkis Sõerd.

Opositsiooni mõistetav hoiak

Riigikogu rahanduskomisjoni esimees, keskerakondlasest Mihhail Stalnuhhin märkis 3. mail riigikogu kõnepuldis aga, et tema jaoks on opositsiooni hoiak valitsuse sammude suhtes mõistetav, sest samasugune kartus valitses ühiskonnas ka Euroopa Liitu astumisel või kroonide vahetamisel eurodeks.

«On täiesti selge, et ilma Euroopa Liidu toetuseta oleksid väga paljud projektid meil lihtsalt tegemata. Ka euro osas oli kartus suurem kui tegelikkus, sest uus raha kergitas küll inflatsiooni, kuid andis olulise positiivse tõuke majandusele,» rääkis rahanduskomisjoni esimees.

Ta tõi seejuures välja, et valitsus kavatseb aastatel 2018–2021 suurendada SKTd 25 protsenti, viia keskmise palga 1500 euro tasemele ning investeerida, et tagada parem elu Eesti inimestele ning meelitada välismaale lahkunud eestlased tagasi.

Tema sõnul on valitsusel ambitsioonikad plaanid, mille suhtes võib arusaadavalt kriitikat kuulda, kuid majandusteadus pole lihtne matemaatikatehe ning prognoosid ja tegelikkus ei pruugi majandusekspertidel alati hästi kokku langeda.

«Rahandusministeeriumi ametnikud ja koalitsioonipoliitikud näevad meie prognoose positiivsemas valguses kui opositsioonipoliitikud,» tähendas Stalnuhhin.

Pidu homse arvelt

Tõnu Palm, Nordea majandusanalüütik

Konkreetsest maksukoormuse kasvuprotsendist olulisemadki on selle taustal olevad majanduse struktuursed ja pikemaajalised väljakutsed. Raha ümberjaotamise kõrval on alati küsimus, kuhu kogutud raha läheb ja palju kasu sellest pikaajaliselt sünnib.

Valmistume liiga vähe perioodiks, kui riigi maksutulude kasvutempo hakkab aeglustuma. Kipume alahindama tervishoiukulude kasvu ning vajadust panustada tööjõu arendamisse ja konkurentsivõimesse. Näiteks riigi mittemaksulised tulud, mida mõjutavad saadud toetused, hakkavad aeglustuma 2019. aastast. Kas ollakse selleks valmis, ilma et peaks potentsiaalilähedase kasvu juures laenu võtma ja varasid müüma.

Kui me kavandame ka hea kasvuga aastatel valitsussektori kulutuste kasvu, siis uue majanduskriisi korral on tagajärjeks kõrgem võlakoormus. Maksukoormuse järkjärguline kasvamine, sh prognoositud nominaalsed eelarve defitsiidid, vähene panustamine riigivarade väärtuse kasvu seda ka potentsiaalsele kasvule lähedastel aastatel räägivad pigem soovist olla populaarsed (valimised lähenevad).

Eesti majanduskasv tugineb suuresti eratarbimisele ja edaspidi täiendavalt siseturule orienteeritud investeeringutele. Inflatsiooni kasv on märkimisväärselt kiirem euroala keskmisest. Maksutulusid korjame seega paljuski sisenõudluse veetud majanduskasvu baasilt ja jagame edasi kuhu? See on väike pidu homse arvelt.

Tagasi üles