Ministeeriumi nõunik: sularaha vastuvõtmisel tuleb arvestada tarbijaõigusi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rahandusministeeriumi õigus- ja haldusosakonna nõunik Tiit Rebane ütles, et kuigi ühelt poolt võimaldab euro kasutusele võtmise seadus juriidilisel isikul sularaha vastu võtta temale meelepärases koguses, tuleb samas tagada tarbijakaitseõigused. Praegu ei ole tema hinnangul seadust tarvis muuta.
Rebane selgitas BNS-ile, et juhul kui tarbija leiab, et teatud kohas on sularaha vastuvõtmise kohustuse järgimata jätmine talle kuidagi ebamõistlikult koormav, siis saab tarbija selle vaidlustada ja nõuda järelvalvet.
Teisipäeval arutasid rahandusministeeriumi, Eesti Panga, finantsinspektsiooni, majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning justiitsministeeriumi esindajad tarbijakaitse pöördumist, mille järgi annab euro kasutusele võtmise seadus kauplejatele vabaduse sularaha vastuvõtmisest keelduda. Ameti hinnangul ei tohiks seadus sellist tõlgendust lubada ja seetõttu tuleb seaduse teksti täpsustada.
Rebane lisas, et praegune olukord ei eelda seadusemuudatust ning nii varem kehtinud rahaseadus kui euro kasutusele võtmise seadus on antud küsimust seni reglueerinud. «Põletavat probleemi siin ei ole. Lõpuks paneb konkurents või soov kliente säilitada asja paika.» Rebane märkis, et tõlgendades seadust ja tarbijakaitseõigusi on võimalik saavutada mõlemat poolt rahuldav lahendus.
Tarbijakaitse on juhtinud tähelepanu, et kuigi euro kasutusele võtmise seaduses on kirjas, et kauplejad ja teenusepakkujad peavad vastu võtma korraga kuni 50 kehtivat euromünti ja piiramatus koguses paberraha, võib kaupmees sularahas arveldada näiteks ainult ühes oma teeninduspunktis ning teistes sellest keelduda. Ameti hinnangul ei tohiks seadus sellist tõlgendust lubada ja seetõttu tuleb seaduse teksti täpsustada.
Ameti kirjast selgus, et mullu 15. novembril saatis rahandusministeerium laiali selgitusi teiste seas ka tarbijakaitsele ja finantsinspektsioonile, kus öeldi, et sularaha vastuvõtmise kohustus ei ole üldine ja kaupleja täidab kõiki nõudeid ka siis, kui võtab sularaha vastu vaid ühes oma tegutsemiskohas.
Sularaha vastuvõtmise kohustusest on ettevõtted püüdnud kõrvale hiilida krooni ajalgi. Näiteks soovis Eesti Energia 2003. aasta alguses lõpetada Tallinnas sularahamaksete vastuvõtmise. Toona pani tarbijakaitse sellele käe ette, kuid 2009. aastal sai energiafirma oma tahtmise ja sularahas arveid tasuda soovivad kliendid suunati postkontoritesse.
Telekommunikatsioonifirmal Starman on eri linnades neli esindust, kuid sularahas saab maksta vaid pealinna teeninduses.