Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Eesti juhid korruptsioonist: meil on kõik korras, aga teised petavad

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Altkäemaks | FOTO: Scanpix

EY korraldas märtsis 2017 pettuseriskide uuringu Eesti äriühingute ja avaliku sektori asutuste juhtide seas. Lõviosa Eesti juhte on veendunud, et nende organisatsioonis töötavad ausad inimesed, konkurentidest kardetakse aga halvimat.

Trend on, et eetilisest äritegevusest räägitakse enam kui varasematel aastatel. «Selgelt usutakse, et minu organisatsioonis töötavad ausad inimesed ja ärieetika põhimõtete jälgimine aitab minu ettevõttel edu saavutada,» kommenteeris uuringut EY juhtivaudiitor ja finantspettuste atesteeritud uurija Marilin  Pikaro. EY küsitlusele vastas Eestis 254 keskastme ja tippjuhti.

Samas selgus uuringust, et kuigi ärieetika teemad on päevakajalised, puudub organisatsioonides sageli eeskiri  selle kohta, mis on lubatud ja mis mitte, ning millist käitumist töötajatele, klientidele, koostööpartneritele ette heidetakse.

Vastanutest 99 protsenti oli nõus, et nende oma organisatsioonis töötavad ausad inimesed.  Samas selgus, et 71 protsendil avastatud pettusjuhtumitest on süüdi olnud ikkagi ettevõtte endised või praegused töötajad.

Uuringust selgus, et nendes organisatsioonides, kus viimase 24 kuu jooksul mõni pettusejuhtum aset leidis, panid 50 protsenti juhtudest rikkumise toime organisatsiooni töötajad, 21 protsenti juhtudest endised töötajad ja 19 protsendil juhtudest juhtivtöötajad. 14 protsenti pettusejuhtumitest panid toime kliendid, 13 protsenti koostööpartnerid, 12 protsenti organisatsiooni juhtimis- või kontrollorgani liikmed ning 2 protsenti organisatsioonivälised isikud. Üldiselt jääb tekitatud kahju suurus alla 10 000 euro, kuid 13 protsentil juhtumite puhul oli tekitatud kahju üle 100 000 euro.

Suurimaks probleemiks on Eesti organisatsioonis omastamine ning ettevõte vara isiklikuks otstarbeks kasutamine.

«Oluline on välja tuua, et taju poole pealt on suurenenud inimeste arv, kes arvavad, et Eestis on korruptiivne käitumine laialt levinud,» rääkis Pikaro. Nii arvas 49 protsenti juhtidest, aasta varem nii 40 protsenti, 2015. aastal 31 protsenti. PPA peadirektori asetäitja arenduse alal Krista Aas märkis, et taoline mõtteviis võib äraspidisel moel viia korruptsiooni suurenemiseni.

Tervelt 57 protsenti vastajatest leiab, et isiklike kingituste või meelelahutuse pakkumine erasektoris on õigustatud heade ärisuhete loomiseks ja hoidmiseks. Avalikus sektoris peab isiklikke kingitusi ja meelelahutuse pakkumist Pikaro sõnul õigustatuks 19 protsenti vastanutest.

«Kui mina altkäemaksu ei paku, siis teeb seda konkurent ja see on juhtide hinnangul jätkuv probleem aastast aastasse. Siin on küsimus juba mitte inimese enda käitumises vaid selles, kuidas ta tajub oma sektori teiste juhtide tegutsemist,» tõdes ka Pikaro, kelle kinnitusel tajutakse kõige enam korruptiivset käitumist toomises ja tööstuses ning hulgi- ja jaekaubanduses. Samas leidsid vastanud, et juhiseid, kuidas korruptsiooniriskidega tegeleda, on kõige rohkem vaja kohalike omavalitsuste ja riigi äriühingute jaoks.

Vastanute hinnangul aitaks korruptsiooniga tegeleda kõige paremini esinenud juhtumite avalikustamine ning tehnoloogiliste lahenduste kasutuselevõtt, mis võimaldaks vältida inimlikke eksimusi. Samuti oleks abiks sisekontrolli ja siseauditi efektiivsem töökorraldus.

«Juhid vaatavad väga kitsalt ja räägivad ainult sisekontrolli meetmetest, kuidas mingite andmete põhjal korruptsiooni avastada.  Tegelikult on see üks väga väike osa korruptsiooni avastamisest. Sisekontroll ja välisaudit on kõige keerulisemas olukorras pettust avatama, sest neid ei ole kohal, kui pettus toime pannakse. Kohal on juhid ja töötajad,» märkis Aas.

Selleks, et inimesed ei paneks pettusi toime on Aasa sõnul vaja luua läbipaistvaid ja ausaid organisatsioone, mille vastu töötajad ei taha pettusi toime panna. «See sõltub aga juhtidest sest nemad panevad sihiku paika, siin ei piisa aga mitte ainult sõnadest vaid on vaja ka juhtide tegusid,» rääkis Aas.

«Enamik juhte teab, kuidas teenida järgmist miljonit aga nad ei tea, kuidas ära hoida järgmise miljonilise pettuse ohvriks langemist,» arvas ta.

EY rahvusvahelisest uuringust selgus, et y põlvkonna esindajatest (25-34-aastastest) oli neljandik valmis õigustama ebaeetilist käitumist, et karjääris edenevad või finantsootusi täita.  Nendest vanemas põlvkonnas oli sellega nõus ainult kümnendik.

Üheks korruptsiooniriskiks on ka oodatust madalam majanduskasv. «Kõigis ettevõtetes töötavad inimesed ja neil on mingid ootused ja kohustused. Kui majanduskasv aeglustub ja selletõttu lähevad tulemused kehvemaks on suurem oht, et keegi satub surve alla, mis paneb teda ebaeetiliselt käituma,» rääkis EY partner Ivar Kiigemägi.

Tagasi üles