/nginx/o/2017/05/09/6641981t1h8b2a.jpg)
Käsikäes üleüldise alkoholi tarbimisega on ka lausjoomine soomlaste seas vähenema hakanud. Tegemist on esimese korraga pärast 1968. aastat.
Esimest korda pärast aastat 1968: lausjoomine soomlaste seas langeb lõpuks
9. mai 2017, 14:39
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
2016. aastal läbi viidud joomisharjumuste uuring näitab, et täisjoomine on soomlaste seas esimest korda pärast 1968. aastat langema hakanud, vahendab Helsingin Sanomat.
Soomlaste joomisharjumuste uuringut viiakse läbi iga kaheksa aasta järel alates aastast 1968. Mullused uuringutulemused näitasid esimest korda selle perioodi jooksul langust.
Vähemalt kord kuus täisjoomine on Soome meeste seas võrreldes 2008. aastaga langenud 27 protsendilt 19 protsendi peale. Soome naiste hulgas langes see osakaal 2008. aasta üheksalt protsendilt kuue protsendi peale 2016. aastal.
Uuringu läbiviijate sõnul on soomlaste lausjoomise vähenemine otseses seoses üldise alkoholitarbimise vähenemisega. Alates 2008. aastast on see vähenenud 14 protsenti. Langusest hoolimata on soomlastel jätkuvalt kombeks alkoholi selle tarbimise korral üle tarvitada ehk end totaalselt täis juua.
Soome alkoholitarbimise uuringute eripära on aga see, et aastaid on selle tulemusi moonutanud üsna väike hulk liigtarbijaid. Ehk väga suur tarbimisnumber on tingitud sellest liigtarbijate grupist.
Näiteks 2016. aastal vastutas 50 protsendi Soomes tarbitud alkoholi eest kümme protsenti elanikkonnast. See trend iseloomustab Soome alkoholitarbimise alast käitumist alates 1968. aastast.
Samas kahanevad selle kõrval ka üldised täieliku karskuse numbrid. Kui 1968. aastal oli 15-69-aastaste soomlaste seas 23 protsenti täiskarsklasi, siis 2016. aastaks oli see number langenud 13 protsendi peale.