Eesti tehnika leiab õhust isegi Siberi metsapõlengust tekkinud osakesed

Eesti Keskkonnauuringute Keskuse mobiilne õhuseirelabor Foto: Arno Mikkor/Šveitsi Arengu- ja Koostööamet

Märtsi lõpus lekkis Virumaal raudteele 52 tonni lahustit. Osa mürgisest kemikaalist auras minema, kuid enamus imbus pinnasesse, pannes ohtu piirkonnas elavate inimeste kaevud ja joogivee. Aga kuidas välja uurida, kui suurele alale reostus levis?

Sellistes olukordades tuleb appi šveitslaste raha eest ostetud laboritehnika, mille abil leitakse kaevuveest üles naftaproduktid ja näidatakse Eesti raudtee puhastusrongile, kus töödega algust teha. Kuna Ida-Virumaal on lisaks veele häda ka õhuga – põlevkiviõli tootmise tõttu on tunda fenoolide lõhna – siis läheb uus tehnika ka seal käiku.

Mõnevõrra üllatav on aga see, et probleeme õhukvaliteediga tuvastati isegi Nõmmel ja Tartus. Silmaga nähtamatuid peenosakesi uurides selgus, et hädade üks põhjustest on kodune ahiküte ning saaste vähendamiseks soovitasid teadlased ahjud korda teha, korstnad ära puhastada, kütta puhta ja kuiva puiduga ning piisava õhu juurdepääsuga. Samade mõõtmiste käigus avastati, et eramajade piirkondades põletatakse puude kõrval ka olmeprügi, mille käigus eraldub vähki tekitavaid dioksiine ja bensopüreeni.

Kuna Eesti piiri läheduses asuvad Loviisa ja Leningradi tuumaelektrijaamad, tuleb jälgida ka radioaktiivse kiirguse taset. Selleks paigaldati üle Eesti 15 uut automaatjaama ja kaasajastati kolm õhufilterseadet, mis aitavad tuvastada õhus radioaktiivseid osakesi. Kui midagi avastatakse, jõuab info automaatselt ekspertideni, kes saavad omakorda hoiatada elanikke.

Mis puudutab aega enne Šveitsi-Eesti koostööprogrammi algust, siis loomulikult oli ka toona olemas kõikvõimalike andureid keskkonna olukorra jälgimiseks. Erinevus on lihtsalt andmete täpsuses: viimaste aastate jooksul tehtud ostud on juuksekarva nii lõhki ajanud, et eksperdid leiavad õhust üles isegi Islandi vulkaanipurskest ja Siberi metsapõlengust tekkinud osakesed. Lisaks on tekkinud võimalus jälgida justkui palju vähemtähtsaid näitajaid nagu see, milline taim parasjagu õitseb. Aga säärane info võimaldab Eesti allergikutel oma elu ja tegemisi paremini planeerida.

Lisaks keskkonnas toimuvate muutuste jälgimisele saab ostetud seadmetega teha ka katseid. Näiteks on kaubikusse ehitatud liikuva laboriga testitud, kui kiiresti peaks sõitma, et tolmustel külavaheteedel tekiks kõige vähem tolmu ja kas libedusetõrjega kaasnevat tolmu tekib vähem graniit- või paekivikillustikku kasutades.

Kuna ükskõik milliste mõõtmiste tegemiseks – aga iseäranis näiteks naftareostuse kõrvaldamisel – on tarvis teada täpselt oma asukohta, siis ehitati välja ka püsijaamade võrk, mis aitavad määrata asukohta 3-5 cm täpsusega. Mobiiltelefoni GPS signaalist märksa täpsema tulemuse saavutamiseks teevad 28 jaama koostööd omavahel ja satelliitidega.

Kokkuvõttes võib öelda, et Šveitsi-Eesti koostöös investeeritud 8,2 miljonit eurot aitavad vähendada meie keskkonna saastamist, sest saastajad on lihtsalt kergem üles leida. Ja see tähendab inimeste jaoks paremat elukeskkonda. Oma igapäevaelu, keskkonna ja laborites tehtava töö kokkupuutepunktidest saate aimu ka sellest videost: https://www.youtube.com/watch?v=tJmxppXT_bw

Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames toetatud projekte näete siit: http://www.fin.ee/shveits