Šveitsi miljonid säästavad eestlaste elusid

Foto: Olev Mihkelmaa/Rahandusministeerium

Tänu šveitslaste abiga loodud IT-lahendusele jõuavad politseinikud, meedikud ja päästjad keskmiselt vaid üheksa minutiga abivajajani.

Aga abi pole alati olnud nii kiire ja tulemuslik. Veel 2004. aastal jäi ellu vaid 21 protsenti inimestest, keda elustati väljaspool haiglat. Õnneks on see number tänaseks kaks korda kõrgem, ent selle taga on miljonid eurod ja aastatepikkune töö.

2010. aastal teatas Šveitsi riik, et soovib aidata äsja Euroopa Liiduga ühinenud maid. Eestile antud 33 miljonit eurot jagunes mitme projekti vahel, millest üks oli Eesti Häirekeskuse geoinfosüsteemi GIS-112 väljaarendamine.

Neli aastat hiljem läks süsteem käiku: hädaabinumbril 112 abivajajate telefonikõnesid vastu võtvad Häirekeskuse päästekorraldajad said ekraanilt näha helistaja asukohta,   kõige kiiremini kohalejõudvaid kiirabi- ja päästemeeskondi ning kiireimat kohalejõudmise teekonda.

Et need autod jõuaksid võimalikult kiiresti õigesse sündmuspaika, on pidevalt täiustatud helistajate positsioneerimise võimalusi. «Varem oli hädaabikõne kõige aeganõudvam osa just sündmuse asukoha kindlakstegemine ning seda eriti maapiirkondades ja uuselamurajoonides.  Tegime suure sammu edasi, kui hakkasime tänu geoinfosüsteemi kasutuselevõtule digikaardil mobiiltelefone positsioneerima mastipiirkonna ja lauatelefone aadressi täpsusega,» meenutas häirekeskuse planeerimistalituse juhataja Martin Kajaste.

Mullu suvel jõuti mobiiltelefonide positsioneerimisega aga hoopis uuele tasemele. Mobiilimasti, GPSi ja ka WiFi-signaali info põhjal suudetakse nutitelefoni asukoht enamasti paika panna kuni 50 meetrise raadiusega, aga mõnel juhul on selleks isegi kolm meetrit. Sellisest süsteemist on eriti palju abi näiteks maanteel juhtunud liiklusõnnetuse puhul, kus kannatanu ei oska oma täpset asukohta öelda.

Teisalt oleks vale end ka täiesti tehnika hoolde usaldada: täpsem positsioneerimine töötab esialgu ainult Android tarkvara kasutavatel nutitelefonidel. «Kuigi helistaja positsioneerimine loob eeldused, et hädaabikõne ajal kulub abivajaja asukoha selgitamisele ja määramisele vähem aega, siis endiselt on oluline, et inimene oskaks öelda nii seda, mis juhtus kui ka seda, kus abi vajatakse,» toonitab Kajaste.

Arvutid autodes

Mis puudutab operatiivautodesse pandud arvuteid, siis sealt on näha kogu sündmuse info ja kiireim teekond sündmuspaigale. Päästjate huve silmas pidades on sinna lisatud kõiksugu infot, näiteks õnnetusele lähimad gaasitrassid, lasteasutused ning isegi bussipeatused ja veevõtukohad. Kusjuures viimane oli varem tõeline peavalu – vaid vähesed hüdrandid on tänaval näha ja kaevuluukide all peituvate veevõtukohtade leidmiseks tuli ohtralt pabereid lapata.

2016. aastal helistati Eestis kehtivale ühele hädaabinumbrile 112 üle miljoni korra ja abi saadeti välja rohkem kui 450 000 juhtumi puhul. Mis puudutab tõsisesse hätta sattunud inimeseni jõudmist, siis mullu kulus appisõitvatel kiirabi-, politsei- ja päästemeeskondadel selleks keskmiselt 9 minutit ja 3 sekundit. Selle aja pidevas vähenemises mängib üht olulisemat rolli ikka seesama šveitslaste toel loodud geoinfosüsteem, tänu millele on muutunud kiiremaks ja täpsemaks nii abivajaja asukoha väljaselgitamine kui ka abi teelesaatmine ja kohalejõudmine.

Hädaabivaldkonna geoinfosüsteem loodi Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raames ja see maksis 1,5 miljonit eurot, millest 85 protsenti rahastas Šveits ja 15 protsenti Eesti. Häirekeskuse jaoks on järgmine suur arenguhüpe politsei liitmine geoinfosüsteemiga. Šveitsi-Eesti koostööprogrammi raames toetatud projekte näete siit: http://www.fin.ee/shveits