Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Välisaktsiate ostmine nõuab korralikku eeltööd

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi. | FOTO: Tairo Lutter

Eksperdid soovitavad välisaktsiatesse investeerimisel jälgida teraselt kaasnevaid kulusid ning arvestada võimaliku keelebarjääriga info hankimisel.

Swedbank Marketsi finantsturgude valdkonnajuht Andres Suimets ütles, et välisaktsiatesse investeerimine on riskide hajutamiseks igati mõistlik. «Tallinna börsi aktsiate valik on tagasihoidlik ja nii on investor paratamatult sunnitud vaatama kaugemale, et saada kasu erinevate regioonide või sektorite kasvust,» nentis Suimets. «Arvestama peab mõistagi tehingutasudega, mis tuleb maaklerile maksta aktsiate ostmise ja hiljem ka müümise eest.»

Lisaks tasub uurida, millised on igakuised hooldustasud antud aktsiate hoidmiste eest väärtpaberikontol, märkis Suimets. «Nii välisväärtpaberite tehingutasud kui ka igakuised hooldustasud on reeglina kõrgemad ning on seda suuremad, mida eksootilisem on turg, kus aktsiad kauplevad,» selgitas Suimets.  Ta lisas, et investeerimiskonto puhul peaks vaatama, kas aktsiad vastavad investeerimiskonto süsteemile, tähelepanu peaks pöörama ka sellele, kuidas makstakse dividende või tehakse muid väljamakseid. «Lisaks peaks arvestama ka valuutariskiga, mis kaasneb, juhul kui aktsia ei kauple noteerituna euros.»

SEB äriarendusjuht Kai Kutsar ütles, et kui võrrelda välismaistesse ettevõtetesse investeerimist kodumaistega, on üheks peamiseks erinevuseks kindlasti teabe hulk, mis firma kohta teada on. «Kui Eesti ettevõtete puhul on info üldiselt keskmisele investorile kättesaadav ja mõistetav, siis välismaiste ettevõtete puhul ei pruugi olla piisavalt infot, et investoril tekiks hea tunnetus, kas tasub oma raha sinna paigutada,» märkis Kutsar.

LHV maaklertegevuse juht Alo Vallikivi ütles, et välisaktsiate puhul on vahel vaja lisadokumente ning lisakinnitusi. Näites palub LHV USA aktsiate puhul täita residentsust kinnitava W-8 vormi, mis tagab, et Eesti maksuresident ei pea dividendide pealt topelt makse maksma. «Kindlasti tuleks ennast kurssi viia välisturgude lahtiolekuaegadega ning ka sellega, mis valuutas toimub kauplemine,» rääkis Vallikivi. Lisaks tuleb arvestada, et välisturgudel on aktsiate kohta avaldatav info teises keeles ning seega võib mõnikord tekkida keelebarjäär. Ingliskeelses keskkonnas esineb seda küll vähem, aga kindlasti on see probleemiks Jaapanis või Hongkongis.

Vastates küsimusele, kas on mingi valdkond või regioon, millest tasub kindlasti eemale hoida, märkis Kutsar, et Warren Buffett on öelnud, et riskid tulenevad eelkõige sellest, et inimesed ei tea, mida nad teevad. «Investeerimist võiks kaaluda juhul, kui investor on enda jaoks selgeks teinud vastava valdkonna või regiooni ning määratlenud ära oma eesmärgid,» lausus Kutsar.

Ta lisas, et investoreid toetavad ka erinevad analüütikud, kes teevad ülevaated varaklasside, regioonide ja valdkondade kohta. Samas rõhutas Kutsar, et arvestada tuleb ka sellega, et analüüsid võimalike arengute kohta tehakse alati mingeid eeldusi arvesse võttes. «Kui tulevik on aga eeldatust erinev, siis ei pea analüütikute pakutud tulevikuprognoosid paraku paika,» rääkis Kutsar. «Seega on hea, kui investoril on endal pikemaajaline vaade.» Vastasel juhul tegeletakse tema sõnul spekuleerimisega, mis ei pruugi soovitud tulemust anda.

«USA väärtpaberiturud on läbi aegade olnud ühed likviidsemad ja läbipaistvamad, seega oleks minu soovitus vaadata eelkõige sinnapoole,» ütles Vallikivi. Tema sõnul teeb alustav investor enamasti esimesed sammud kohalikul turul, liigub siis edasi Soome, Rootsi või Euroopa turgudele ning seejärel USA turgudele. «Vähem likviidseid turge soovitaks pigem vältida – vahepeal olid väga populaarsed Kesk- ja Ida-Euroopa turud, kuid erinev valuuta, raskesti kättesaadav info ja vähenev likviidsus on kohalikud investorid sealt eemale peletanud,» nentis Vallikivi.

Kuhu investeerivad Eesti pankade kliendid?

Swedbanki klientide hulgas on lisaks Tallinna börsile väga populaarne USA aktsiaturg, kus tehakse hinnanguliselt pooled tehingud. Lisaks on väga levinud ülejäänud Balti börsid ning Skandinaavia, Saksamaa ja Suurbritannia turud.

SEBs tehakse suurem osa investeeringutest praegu kodumaistesse ettevõtetesse. Välisriikidest eelistavad investorid USA, Saksamaa ja Rootsi ettevõtete aktsiaid.

LHV panga kliendid teevad suures osas oma tehingud USA turgudel, sellele järgneb väga pika vahega Baltikum ning alles siis Soome, Saksamaa ja Venemaa turg. USA turgude osakaal on LHVs üle 60 protsendi.

KOMMENTAAR

Kristi Saare / SANDER ILVEST

Kristi Saare, investor

Välisaktsiate puhul on mitu olulist aspekti. Eesiteks, alustaja portfelli nad pigem ei sobi, sest teenustasude mõistes peavad ostud olema pigem suured (1500–2000 eurot), mis tähendab, et hajutatust erinevate aktsiate vahel on keeruline saavutada. Lisaks on välisaktsiad Tallinna börsiga võrreldes meile ka palju võõramad ning neid on raskem analüüsida – kui kohalikul börsil võistled mõne tuhande investoriga, siis rahvusvahelisele börsile minnes on konkurente juba miljoneid. Välisaktsiate jälgimine on rohkem aega- ja vaevanõudev. Turud on võõrad ja erinevalt kohalikest firmadest, millest saab n-ö mööda kõndida, on rahvusvaheliste suurettevõtete ärimudelid ja tegevused palju laiahaardelisemad ning nõuavad märksa kõrgemat analüüsitaset. Ei tasu ka unustada, et üksikaktsiate puhul on kõige olulisem turg siiski USA, mis tähendab ka valuutariski sisse võtmist oma portfelli.

Üksikaktsiate puhul kipuvad eriti alustajaid paeluma nn põnevad ja seksikad aktsiad, näiteks Tesla. Põhjus aga, miks need aktsiad on nii põnevad, on see, et ärimudelid ei pruugi veel tõestatud olla ning hinda juhib suurel määral investorite entusiasm või optimism. Mis tähendab, et ka põletada saamise tõenäosus on märkimisväärselt suurem. Maailmas on ka üldplaanis keeruline majanduspoliitiline olukord ning see teeb aktsiaturud veel kõikuvamaks.

Minu portfellis on üksikaktsiaid pigem vähe ja needki on kõik pärit Balti börsilt. Kasutan ära seda, et oman näiteks ettevõtete aktsiaid, mille klient olen ja mille ärimudelitest pikas plaanis aru saan – see on koduturu eelis. Välisturgudele investeerin ainult laiapõhjaliste indeksfondide kaudu, sest olen klassikalise «osta ja hoia» investeerimisstrateegia fänn, ning ka pikaajalise börsiajaloo põhjal on teada, et rääkides riskide hajutamisest, on indeksfondid väikeinvestorile parim investeerimisvõimalus. Nende kaudu aga investeerin nii Euroopasse kui USAsse ja saan ehk pikas plaanis kasu kogu maailma turu arengutest. Olen realistlik, et ma ei suuda tunde analüüsida, et leida välisbörsidelt parimaid tehinguid. Üksikaktsiatesse panustamine on pigem kas siis väga aktiivsete kauplejate või väga suure portfelliga investorite pärusmaa.

Tagasi üles