Elektriinsener: Eesti Energia Jaotusvõrk ei usalda kliente

Jüri Laurson
, pensionär, EV volitatud elektriinsener
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jüri Laurson.
Jüri Laurson. Foto: Jüri Laurson

Eesti Energia ümberkorraldused on teinud ettevõttest tarbijakauge ja vaid kasumile suunatud ettevõtte, kirjutab volitatud elektriinsener Jüri Laurson. 

Eestis võeti elektrienergia kasutusele umbes 19. sajandi 80-ndatel aastatel. Aja jooksul kasvas väikeste  lahus töötavate tööstus- ja kommunaalelektrijaamade  ning võrguettevõtete baasil välja  viie kõrgepingevõrguettevõttega «Eesti Energia».

2009.a. jaanuaris Tallinnas toimunud majanduskonverentsil  hõiskas EE juhatuse esimees Sandor Liive oma ettekandes, et  temale on osutunud suur au Eesti Energia  lammutada. Lammutamise tulemusena moodustati küllaltki hästi toiminud viie kõrgepingevõrguettevõtete asemele laiapõhjaliselt toimiv, kuid tarbijale kohapeal kättesaamatu   OÜ Jaotusvõrk ja OÜ Elering. Ümberkorralduse tulemusena on Eesti Energia distantseerunud tarbijast, sest asjaajamine muutus Tallinna keskseks. Eesti Energiast on kujunenud välja äriettevõte, mille pühaks eesmärgiks on kasum, mitte Eesti elektritarbija elektrivarustuse eest seismine. Eesti  Energiaga on tarbijal asjaajamine  muutunud  äärmiselt  raskeks ja seetõttu pole imestada, et ETV saates «Pealtnägija» poolt Jaotusvõrgu siseauditis toodud puuduste avalikustamine äratas kõrgepalgalised  äriettevõtte ametnikud letargilisest unest. Paaniliselt otsiti igale avalikustatud puudusele usutavat põhjendust. E24 äriuudiste artiklis «Eesti Energia kinnitusel on probleemid lahendatud» ütleski  K. Loorents, et tegemist on ainult inimlike eksitustega. 

Artiklis väljatoodud  segaduste põhjendused on niisugused, mida  ta ise ka ei usu. Näiteks väitis Loorents, et 2010. aastal oli Jaotusvõrgu elektrivõrgu kadu kõige aegade madalam ehk 6,6 protsenti kogu elektrivõrku  läbitavast energiast. Sellest ligi 4 protsenti moodustas tehniline kadu, mis tema väitel esineb kõikides  elektrivõrkudes üle maailma.  Kahjuks meie elektrivõrk nii väikest tehnilist kadu ei võimalda, sest Jaotusvõrk on küllaltki kehvas seisukorras. Selleks  aga, et saada elektri müügist 119  miljoni euroni ulatuvat puhaskasumit, peab  elektriliine läbima ikka väga suures koguses elektrienergiat ja seejuures peaksid ka  elektrivõrgud ideaalselt korras olema.

Viimane  torm Monika näitas aga, et Eestis elektrivõrgud nii korras ei ole ja  4-protsendilisest tehnilisest kaost oleme veel kaugel. Arvatavasti K. Loorents tõesti ei mäletagi, et torm viis rivist välja hulgaliselt elektriliine ja jättis kümneid tuhanded tarbijaid mitmeks päevaks elektrita.  Samas selgitab kommunikatsioonijuht, et ülejääv 2,6 protsenti on kommertskadu ehk enamuses ebaseaduslik elektritarbimine. Ilma lepinguta elektritarbimine on ebaseaduslik.

Tegelikult, kui Eesti Energia jaeäris oleks  toimitud vastavalt  elektrienergia müügi tüüptingimustele, siis polekski  ebaseaduslikku elektritarbimist avalikustatud ega olematuid «fantoomarveid»  esinenud.  Pealtnägijas selgus, et Jaotusvõrgus esineb täielik korralagedus, sest mõistatuseks jääb, et kui kõik on kontrolli all, siis milleks on vajalik hoida tööl ebaseaduslike tarbimiskohtade ja nn elektrivaraste otsimisega tegelev 40-liikmeline personal.  Mida nad otsivad, kui Jaotusvõrgul on selge ülevaade kõikidest oma võrgus elektrit tarbivatest objektidest ja unustatud objekte andmebaasides ei leidu. Kas tõesti selleks, et maksta nuhkimistööle rakendatud 40-le töötajale palka, tuleb ametnikel leida ohver, kellele põhjendamatult suur summa kaela määrida, et põhjendada nende ametikohtade vajalikkust.

Nagu tegelikkus on  näidanud, ei ole olnud tavaliselt  kahtlustuse alla sattunud tarbijal  tasaarvestusest (trahvist) pääsu. Kasvõi nui pooleks, peab klient süü omaks võtma. Järelikult Eesti Energias  käib mäng  ühte väravasse, sest olematute fantoomvaraste püüdmise tuhinast võib järeldada, et Eesti Energia näeb igas tarbijas potentsiaalset varast.  Kui nii jätkatakse,  võib oodata varguse süüdistust enamusele  elektritarbijatele, kellele mõõtesüsteemi paigaldaja pole väljastanud akti paigaldatud mõõtesüsteemi andmikuga, mis võimaldaks tarbijal ennast kaitsta.  Praegu on teadmata, kui paljudele tarbijatele on Jaotusvõrk tema  kasutuses oleva  mõõtesüsteemi kohta paigaldusandmiku väljastanud. 

Üleolev tarbijasse suhtumine on  Eesti Energia prestiižile suurt kahju teinud. Mõelge, missugune masendav tunne jääb tarbijal, kui EE arvesti näidu kontrollija tuleb, vaatab näitu, keerutab arvestil  plomme ja hakkab siis usutlema, miks teie arvestil plommid erinevad on. Näete, ühel pommil paistab peal mingisugune kriimustus, teil on suur elamu, kuidas te nii vähe elektrit tarbite jne. Tihtipeale võib peenike plommitraat katkeda ka kontrolöri käes, kuid tal puudub õigus ja võimalus rikutud plomm koheselt uuega asendada ja unustab sellest mõõtesektoris teatada. Kui mõni teine kontrolör hiljem rikutud plommi  avastab, jääbki  süüdi ikka tarbija.  

Kuna kommunikatsioonijuhi ütluse järgi on Jaotusvõrgul selge ülevaade oma võrgus elektrit   tarbivatest objektidest, siis  oleks  Jaotusvõrgul ülim aeg  40 «nuhki» asendada pädevate elektriala asjatundjatega, kes oleksid võimelised  peale ebaseaduslike elektritarbijate leidmise ka aegunud tähtajaga elektriarvesteid välja vahetama ja arvestikellasid õigeks sättima. 

Meediast on sageli kuulda, et enamus Jaotusvõrgust  on  ligi 40 aastat vana ja selle kordategemine nõuab palju raha. Selgusetuks jääb, miks aastakümneid pole Jaotusvõrk  siis elektrivõrkudes varustuskindluse tagamiseks regulaarselt  piisavalt remonti teinud,  kuigi  elektritariifid sisaldavad  finantseeringuid ka olemasolevate elektrivõrkude hoolduseks ja remondiks. Järelikult  Eesti Energia ei eralda regulaarselt piisavalt  raha  Jaotusvõrgule elektrivõrkude hooldamiseks ja remondiks, vaid kasvatab kasumit. Praegu Jaotusvõrgus  tehtav töö  on võrreldav tulekustutusega.. Samas on selgunud, et aastakümneid elektrivõrkudes tegemata töid on kuhjunud nii palju, seda  ei ole võimalik ka kõige parema tahtmise juures  lühikese ajaga korda teha.

Eeltoodust võib teha järelduse, et mitterahuldava töö eest saadavast tulemuspalgast, mida Eesti Energia maksab oma valgekraedele, tuleks loobuda. Seda tuleks kasutada maarajoonides ilma elektrita või kehva elektrivarustusega olevate talude juurde  elektriliinide väljaehitamiseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles