Elisa taotles TJA-lt Ansipi rändlusplaanist kõrvale jäämist (1)
29. aprill 2017, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Elisa esitas tehnilise järelevalve ametile (TJA) taotluse, milles soovib liituda jätkusuutlikkuse mehhanismiga, et jääda kõrvale 15. juunil Euroopa Liidus jõustuvast rändlustasusid kaotavast «Roam Like at Home» regulatsioonist.
Varem on sama teinud Tele2. Tele2 palus märtsi lõpus tehnilise järelevalve ametilt eriluba, et jätkata Eesti klientidelt välismaal viibides rändlustasude küsimist ka pärast 15. juunit, mil need tasud kogu Euroopas kaovad.
Euroopa Komisjoni rändlustasude kaotamist ette nägev regulatsioon nimetab sellist eriluba jätkusuutlikkuse mehhanismiks. Selle eesmärk on kaitsta operaatoreid, kelle mobiilse interneti hinnad on koduriigis madalamad kui üle Euroopa kokku lepitud interneti hulgihinnad.
Mehhanism annab operaatoritele õiguse küsida kliendilt roaming'us hulgihinda, mis alates 15. juunist on 7,7 eurot GB eest ja 1. jaanuarist 2018 6 eurot GB eest. See on summa, mille Eesti operaator peab kinni maksma selle riigi operaatorile, kus tema klient internetti kasutab.
Elisa teatas täna pressiteate vahendusel, et nende eesmärgiks on vältida nii Eesti riigisiseste mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemist ja teenushindade kasvu.
Elisa juhi Sami Seppäneni sõnul annab jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmine Elisale võimaluse oma klientidele välja töötada ELi riikides roaming'u kasutamiseks eraldi teenuslahendused ja säilitada täna Eestis kehtivate siseriiklike teenuste hinnad.
Seppänen rõhutas, et jätkusuutlikkuse mehhanismiga saavad liituda ainult need operaatorid, kelle mobiilse interneti siseriiklikud hinnad on madalamad Euroopa Liidus kokku lepitud interneti hulgihindadest. «Hulgihind on summa, mille Eesti operaator peab tasuma selle riigi operaatorile, kus tema klient internetti kasutab. Alates selle aasta 15. juunist on hulgihind 7,7 ja 1. jaanuarist 2018 6 eurot gigabaidi eest. Jätkusuutlikkuse mehhanismi kasutusele võtmine võimaldab operaatoril kliendilt hulgihinda roaming'us edasi küsida,» rääkis ta.
Seppäneni selgituste järgi on paljudes Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides mobiilsideteenuste hinnad kordades kõrgemad ja tarbimise mahud kordades madalamad kui Põhjamaades ning Balti riikides.
«Kui me ühineksime juba sel aastal täies mahus Euroopa parlamendi regulatsiooniga, tähendaks see meie kliendile hindade ühtlustumist ülejäänud Euroopaga ehk mobiilse interneti kasutusmahtude vähenemist ja hindade kasvu. Ja see hinnakasv oleks väga suur,» ütles Seppänen ja lisas, et kuna põhjapoolsete riikide mobiilsideoperaatorite kliendid kasutavad mobiilset internetti kümme korda rohkem kui lõunapoolsete omad, tähendaks regulatsioon sellisel kujul hinnatõusu just Elisa klientidele.
Seppäneni hinnangul on rändlustasude kaotamine tarbijatele õige suund, kuid seda ei saa teha nii, et innovaatiliste põhjariikide operaatorid, kelle kliendid on usinad internetikasutajad, hakkavad kinni maksma lõunapoolsete riikide veel tegemata investeeringuid. «Näen, et Elisa saab liituda regulatsiooniga alates hetkest, kui operaatorite vahelised hulgihinnad normaliseeruvad ja mobiilse interneti gigabaidi hind on alla ühe euro,» lisas ta.