Valitsus otsustas neljapäeval toimunud kabinetiistungil toetada seisukohta, et Ida-Euroopa gaasituru parandamiseks ei piisa üksnes Gazpromile lisakohustuste panemisest, vaid Euroopa Komisjon peaks menetluse lõppedes gaasifirmale määrama ka trahvi.
Valitsus toetab Gazpromi trahvimist
27. aprill 2017, 19:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Võttes arvesse rikkumise ulatust on Eesti seisukohal, et menetlus tuleks lõpetada viisil, mis tagaks monopoolse seisundi kuritarvitamise lõpetamise ning millele järgneks trahvi määramine. Eesti hinnangul ei ole käesoleval juhul kohustuste võtmine proportsionaalne rikkumise ulatusega, võttes arvesse, et turgu valitseva seisundi kuritarvitamisega on tekitatud otsene majanduslik kahju,» seisab justiitsminister Urmas Reinsalu kirjast Euroopa Komisjonile, mida valitsus toetada otsustas.
Minister toob pöördumises välja, et 2011. aastal oli Gazpromil Eestis nagu ka teistes riikides monopoolne seisund, kuna puudusid teised gaasi tarneahelad. Klaipedasse ehitatud veeldatud maagaasi terminaliga on turule tekkinud alternatiivne tarneahel, kuid tema sõnul on Gazpromil endiselt oluline turujõud maagaasi Eestisse importimisel.
Kui 2014. aastal moodustas maagaasi impordist Eestisse Gazpromi osakaal 99,9 protsenti, siis 2015. aastal oli see vähenenud 80 protsendi tasemele ning 2016. aastaks tõusnud taas 93 protsendile. «Nagu eelnevad numbrid väljendavad, pole küll tegemist 100-protsendilise turuosaga ettevõtjaga, kuid Gazpromi turuosa Eestis on endiselt piisavalt suur mõjutamaks tarbijatele müüdava maagaasi hinda,» ütles Reinsalu.
Ministri sõnul puudutavad Eestit väljapakutud kohustused eelkõige selles osas, mis puudutab ebaõiglaste müügihindade kehtestamist. «Eestis on gaasi hind olnud ebaõiglaselt kõrge, seda eriti võrreldes Lääne-Euroopa riikidega, kus on toimivad gaasibörsid ning piisavalt varustusallikaid,» ütles ta.
«2014. aastal, kui Gazpromil oli ligikaudu 100 protsendiline turuosa gaasi tarnimisel, oli Lääne-Euroopa ja Eesti hinnavahe 8 eurot megavatt-tunni kohta ehk Eestis müüdava gaasi hind oli 36 protsendi võrra kallim. 2015. aastaks oli nimetatud vahe küll kahanenud 4 eurole megavatt-tunni kohta, kuid endiselt ületas Eestisse tarnitud maagaasi hind Lääne-Euroopa hinda 20 protsendi võrra,» kirjutab Reinsalu.
Juhul, kui Euroopa Komisjoni hinnangul on Gazpromi ettepanek kohustuste võtmiseks piisav Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgude konkurentsiolukorra lahendamiseks, on Eesti seisukohal, et Gazpromi poolt olukorra parandamiseks esitatud ettepanekud vajavad täiendamist, et oleks võimalik kõrvaldada turgu valitseva seisundi kuritarvitamise mõjud ja tagada kuritarvitamise vältimine tulevikus, märkis Reinsalu.
«Tingimuste eesmärk on küll võimaldada riikide vahelist gaasikaubandust, näiteks Eestisse tarnitud Gazpromi gaasi müüki Lätti ja vastupidi, kuid need peavad ka kindlustama, et lõppeks hinna diskrimineerimine Lääne- ning Kesk- ja Ida Euroopa vahel. Eestil on konkreetsed ettepanekud, mis aitavad parandada ja ühtlustada gaasi hindade taset erinevates regioonides,» kirjutab minister.
Eesti on seisukohal, et pikaajaliste lepingute alusel müüdava gaasi hind tuleks siduda ühe või mitme likviidse gaasibörsi hinnaga Lääne-Euroopas, seisab kirjas. «Ainult selline hinnakujundus võimaldab vältida hinnadiskrimineerimist ning muuta gaasi hinda tarbijatele soodsamaks. Lisaks eelnevale on nii Eestis kui ka teistes Balti riikides probleemiks, et Gazprom on sõlminud lepinguid enamasti ühe konkreetse tarnijaga igas riigis. Kuigi Gazprom on edasimüüki keelavad klauslid lepingutest eemaldanud, oleks gaasituru arengut silmas pidades oluline veenduda, et gaasi saaksid importida rohkem kui üks edasimüüja igas liikmesriigis. Lisaks oleks pikemas perspektiivis oluline, et likviidse gaasibörsi arenguga Balti riikides toimuksid Gazpromi tarned ka nimetatud börsidele,» kirjutab Reinsalu.
Euroopa Komisjon alustas 2011. aastal Gazpromi tegevuse uurimist Kesk- ja Ida-Euroopa gaasiturgudel ning leidis, et gaasifirma on rikkunud mitmeid EL-i konkurentsieeskirju. Nende likvideerimiseks on Gazprom lubanud võtta endale vastavad kohustused ja täita neid kaheksa aastat.
Komisjon kutsus märtsis kõiki huvirühmi üles esitama oma seisukohti kavandatud kohustuste kohta. Seejärel kujundab komisjon kõiki talle esitatud märkusi arvesse võttes välja lõpliku arvamuse kas need on piisavad rikkumiste kõrvaldamiseks.
Kui kohustusi peetakse piisavaks, siis võib komisjon vastu võtta otsuse, millega muudetakse kohustused Gazpromi jaoks õiguslikult siduvaks. Kui Gazprom neid ei täida, siis võib komisjon määrata trahvi, mis moodustab kuni 10 protsenti äriühingu käibest kogu maailmas.