Riigi osalusega äriühingute nõukogude liikmete nimetamiskomitee juht Erkki Raasuke ütles Postimehele, et tema poolt esitatud tasude tõstmise ettepaneku taga on motivatsiooni ja kompetentsuse tõstmine.
Raasuke: riigifirmade nõukogude liikmed peavad saama oma töö eest väärilist tasu (4)
27. aprill 2017, 19:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Riigi äriühingute nõukogude tasustamist reguleeris siiani rahandusministri määrus, mis on oma jäikuses, lihtsuses ja suuruses ajale ammu jalgu jäänud,» selgitas Raasuke. «Sellele sai juba viidatud 2013. aasta diskussioonides ja hiljem on see korduvalt uuesti läbi käinud: selleks, et saada kvaliteetset tööd peab ka kompensatsioon olema tehtava töö ja tööd tegevate inimeste taseme vääriline.»
Raasukese sõnul tahaks ta lähtuda tasustamisel rusikareeglist, mida kasutatakse börsiettevõtetes. «Muidugi on erinevatel põhjustel ka väga palju erinevusi, kuid lihtsustatult öeldes võiks nõukogu esimehe kompensatsioon olla suurusjärgus umbes 20% ettevõtte tegevjuhi põhitasust või olla vähemalt võrreldav sellistes proportsioonides. Nõukogu lihtliikmete põhitasu oleks 10% ettevõtte tegevjuhi põhitasust.»
Nimetamiskomitee juhi sõnul ei ole eesmärgiks ettevõtete kulubaasi suurendamine, vaid tööefektiivsuse tõstmine. «Eesmärk ei ole kulubaasi suurendada ja päris mitme ettevõtte puhul me vähendama nõukogu liikmete arvu. Me vaataks kõigepealt kui kompleksne see ettevõte on ning otsustaks seejärel vajaliku liikmete arvu. Meil on siin selliseid näiteid, kus siiani on olnud 6 liiget, kuid mina teen ettepaneku kasutada ainult kolme.»
«Selle eest need, kes oma töös osalevad, teeksid seda hoole ja tõsidusega. Vaadates nõukogudes töötavate inimeste profiili, siis nõudmised ja ootused nende suhtes on päris kõrged. Samas ei hakka uus lahendus kindlasti neid inimesi kompenseerima nende põhitegevustega võrreldavalt. Ma ei taha kasutada sõna heategevuslik, aga selline riigi toetamise ja ühise asja eest seismise komponent jääb selgelt sisse,» ütles Raasuke.
«Küll aga on kompensatsiooni kohendamine vajalik ka selleks, et saada laua pealt maha sellised debatid, kus väidetakse, et kuna üldse selle eest midagi ei maksta, siis ei pea ka panustama. Eesmärgiks on saada vähem, kuid tegevama kompetentsiga liikmeid ja saada paremasse tasakaalu ka see, et adekvaatselt tasustatud inimeselt nõutakse ka kvaliteeti ja korralikku pühendumist.»