Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Sester vastuseks majandusekspertide kriitikale: meie eelarveprognoos on korrektne

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Rahandusminister Sven Sester. | FOTO: Jaanus Lensment

Valitsus kinnitas tänasel istungil riigi eelarvestrateegia,  millele majandusekspertidest koosnev eelarvenõukogu andis täna hävitava hinnangu.

Valitsus kinnitas tänasel istungil riigi eelarvestrateegia aastateks 2018-2021, mis esitab riigi eelarvepoliitika põhisuunad, valitsuse prioriteedid ja ministeeriumide valitsemisalade rahastamiskava.

Rahandusminister Sven Sester ütles täna valitsuse pressikonverentsil, et   prioriteetideks on majanduskasv, riigi julgeoleku kasv ja rahvaarvu kasv. «Eesti majandus lähiaastatel on tõusmas, » kinnitas minister. «Majanduskasv on tulemas keskeltläbi 2,8% aastatel 2017-2021. See prognoos on vastav ja korrektne.»

Majandus- ja finantsekspertidest koosnev eelarvenõukogu aga teatas täna, et nende hinnangul on valitsuse järgmise nelja aasta riigieelarve tulude prognoos liiga optimistlik ja seetõttu võib riigieelarve prognoositust veelgi sügavamasse defitsiiti langeda. Nõukogu hinnangul ei pruugi makse nii hästi laekuda kui loodetakse, sest maksusüsteem muutub keerulisemaks.

Sester vastas nõukogu hinnangule sellega, et rahandusminister ei sekku selliste prognooside tegemisse ning riigieelarvestrateegia koostasid rahandusministeeriumi oma ala eksperdid, kes ei võtnud neid numbreid õhust. «Ma olen seda varem öelnud ja ma ütlen ka praegu seda, et erinevate prognooside puhul rahandusminister oma samme sinna sellesse tuppa, kus need prognoosid sünnivad kunagi ei sea. Kui rahandusminister ütleks, et kuule tõsta käibemaksu taset natukene kõrgemale kuna mul on vaja teha neid ja neid kulusid... See oleks mõeldamatu,» ütles Sester.

«Vaidlused rahandusministeeriumi ja eelarvenõukogu vahel seoses kas ühe või teise maksumuudatuse tulemusega on ekspertide vaidlusala. Mul ei ole mitte mingit alust arvata, et rahandusministeeriumi prognoosijad prognoosiks valesti. Mul on seda au arvata ka vaadates eelmise aasta maksude laekumist. Iga kuu oli vaja vaielda huvigruppidega selle üle, et kas üks või teine asi laekub või ei laeku. Kui aasta sai läbi, siis nentisime, et maksutulud laekusid täpselt 100,1%,» lisas rahandusminister.

Sesteriga nõustus ka peaminister Jüri Ratas, kes ütles, et valitsuse prognoosid tulevad rahandusministeeriumi parimate ekspertide poolt ja nii ongi. «Valitsus ei ole ühtegi senti sinna eelarve menetluse käigus juurde kirjutanud. Mille osas meil tõesti on eriarvamused eelarvenõukoguga, on see, et meie arvates on hetkel Eesti majanduse potentsiaal kasvuks kõrgem kui ta täna on,» selgitas Ratas. «Kas negatiivsus või positiivsus, see on meie tänane lahkheli. Me suudaksime kasvada rohkem kui me täna kasvame. Tänane valitsus on öelnud, et jah me arvame, et selleks on olemas teatud struktuursed ümberkorraldused ettevõtluskeskkonnas, aga ka lisainvesteeringud. See oligi peamine vaidluskoht eelarvenõukoguga.»

Sester nentis ka seda, et tema meelest oli eelarvenõukogu teate pealkiri ekslik. «Eelarvenõukogu pressiteates oli kõva pealkiri, et valitsus läheb seadusega vastuollu. Majandusprognoos võtab aluseks kõik need seadused, mis on reaalselt nõustunud. Nelja aastane riigieelarve on aga poliitikadokument, mis võtab aluseks kõik erinevad nägemused lähima nelja aasta jooksul - kõik poliitilised nägemused,» toonitas Sester. «See võtab aluseks ka seadused, mida ei ole veel olemas. Parim näide on magusamaks, millest oodatakse teatud tulu, kuid mida ei ole veel vastu võetud.»

«Ka eelarvenõukogu pidi nentima, et nende pressiteate pealkiri konstanteeris fakti, et neid seadusi veel ei ole. Eelarvestrateegia ei saa olla seadusega vastuolus. Ka eelarvenõukogu esimees ütles seda, et kui vastav seadus vastu võetakse, kaob ka tema nägemuses see potentsiaalne probleem.»

Sesteri sõnul näeb eelarvestrateegia ette, et lisaks 2% kaitsekuludele finantseeritakse täiendavalt liitlasvägede kohalolekut ning tehakse 60 miljonit eurot ekstra investeeringuid kaitsesse. Siseministeerium teeb korraliku idapiiri, märkis ta. «Kui täna sünnib 6 naise kohta 9 last, siis lõpuks on 6 naise kohta 10 last, » tõi Sester veel näiteid eelarve mõjust.

Sesteri sõnul kasvab maksutulu 6,5 protsenti aastas ja 2021 aastaks ulatub 8,6 miljardi euroni. «Täna on keskmine brutopalk 1200 eurot  ja 2021 on 1500 eurot keskmine brutopalk, » rääkis Sester, lisades, et palk on igal aastal kasvanud viis või rohkem protsenti ja see kasv jätkub ka järgnevatel aastatel.

Inflatsioon jääb lähiaastatel 2,5-3% ümbrusesse. Sester ütles, et maksumuudatustest genereeritud inflatsioon on 1% ja ülejäänud toidukaupade tõus ja nafta. «Tulumaksuvaba miinimumi tõus tõstab inimeste palka peaaegu 12%, » lisas ta.

Riigi eelarvestrateegia põhjal valmib järgmise aasta riigieelarve eelnõu, mille valitsus esitab riigikogule sügisel.

Riigi eelarvestrareegiat saad lugeda siit.

Tagasi üles