Valdo Kalm: panen juhtidele hindeks tugeva nelja

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm parvlaev Pireti ristimisel Vanasadamas.
Tallinna Sadama juht Valdo Kalm parvlaev Pireti ristimisel Vanasadamas. Foto: Liis Treimann

Parima juhi finalistide valimises osalenud Tallinna Sadama juht Valdo Kalm ütles, et paneb Eesti juhtidele üldiselt hindeks tugeva nelja.

Kalmu sõnul pigistab juhtimises king eelkõige pehmete väärtuste esiletoomis osas, aga ka eesmärgistamine võiks parem olla.

Kas on lihtne valida 2017. aasta Eesti kõige paremat juhti?

Kindlasti mitte.

Miks?

Mõnes mõttes on juhtimine ka nagu kunst. Kõige paremat kunstnikku või kirjanikku valida on väga raske. Juhtimisel on loominguline aspekt väga suur juures. Tõsi, on erinevaid juhtimismeetodeid, aga tegelikult on väga palju ka tunnetuslik ja väga palju kriteeriume, mille järgi parim välja selgitada.

Aga kas valik on lai? Kas on piisavalt silmapaistvaid tegijaid?

Küllaltki ja ka konkurss näitab sama (Postimehe ja Äripäeva ning juhtimisveebi Konverentsid.ee lugejad esitasid konkursile 161 inimest – toim). Nii nooremast kui vanemast põlvkonnast, naisi kui mehi, nii avalikust kui erasektorist.

Kes on hea juht aastal 2017?

Lisaks klassikalistele juhtimisoskustele on tähtis panus Eesti asja ajamisse, ka ühiskondlik töö. Juhtidel on panus laiem ja eriti suurematest ettevõtetest rääkides. Neil on selgelt majanduslikust suurem roll ühiskonnas.

Kas juhid teevad seda piisavalt, näiteks räägivad ühiskonnas kaasa?

Mina küll näen seda. Ka tööandjate keskliidus on näiteks volikogus ja töörühmades palju juhte ning need inimesed panustavad oma vabast ajast.

Mis hinde paneksite Eesti juhtide tööle viie palli süsteemis?

Tugeva nelja.

Juhtimisest ja selle kvaliteedist on viimase aasta jooksul palju räägitud, et kasina juhtimiskultuuri tõttu jääb meil palju saavutamata. Kas te näete pilti samamoodi?

Näen samamoodi ja hea, et sellest rohkem räägitakse. Juhtimise taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd. Juhtimisest sõltub palju rohkem kui me varem tajusime.

Kus juhtimise kvaliteedis king enim pigistab?

Kindlasti pehmete väärtuste osas, aga palju on meil areneda ka heal eesmärgistamisel. Paljudes ettevõtetes on väga palju arenguruumi nii eesmärkide seadmisel, nende jälgimisel kui hiljem analüüsimisel.

Mis on juhtimises hästi?

Eesti juhid on töökad, vaat et töötavad üle. Kuna meil on palju väikeettevõtjaid, siis neil on eriti raske. Nad on mitmes rollis ja päeva lõpuks endal käed ka õlised. Talupojatarkus, mis on meile omane, on juhtidel väga positiivne.

Mis Eesti juhtimiskultuuri laiemalt iseloomustab?

Tegevustele orienteeritud. Võiks olla isegi pikaajalisem vaade, samas on hea, et tegutsetakse. Loodan, et järjest enam ka eesmärkide nimel.

Ütlesite viis aastat tagasi, et juhtimine muutub keerulisemaks. Kas see on nii läinud?

Jah, sest maailm ehk keskkond ise on keerulisem. Mitmes valdkonnas, minu enda kogemusel telekom ja nüüd logistikaäri, keerulisust on rohkem, osapooli on samuti rohkem ning turg on läinud keerulisemaks.

Teil on kogemus era- ja avalikust sektorist. Kas juhtimine neis erineb?

Ei, sest inimesed ja nende motiveerimine on samad.

Üks küsimus kolmele paremale juhile?

See peaks olema tulevikku suunatud ja küsiks kolm kõige olulisemad fookust lähemal viiel aastal, kuhu oma juhtimise ja tegevuse fookust suunata.

Parima juhi konkursil valikud tehtud

Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson. Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.

Kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti arvestati avalikkuse esitatud kandidaate. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskuju ning inspireeriv.

Žüriisse kuuluvad personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja Parim Juht 2016 Erkki Raasuke.

2015. aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, 2014. aastal toonane Sisekaitseakadeemia rektor ja tänane ettevõtja Lauri Tabur.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles