Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Kes on Eesti parim juht?

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Parima juhi konkursi mullune võitja Erkki Raasuke. | FOTO: Jaanus Lensment

Madalad ja lihtsad viljad ära nopitud ning üha rohkem on kasv ja areng kinni selles, mis on meil kahe kõrva vahel ning rinnus, iseloomustas Eesti juhtide väljakutseid parima juhi konkursi žürii liige ja tiitli mullune võitja Erkki Raasuke.

Reedel selgusid tänavuse, järjekorras neljanda parima juhi konkursi finalistid - Harju Elektri juht Andres Allikmäe, Eften Capitali juht Viljar Arakas ja ABB Eesti pikaaegne juht Bo Henriksson. Neist parima selgitamisel ei ole oluline mitte ainult organisatsiooni või ettevõtte edukus, vaid ka juhi eetilisus ja soov ühiskonnas laiemalt kaasa rääkida. Neist parim selgub mais Pärnu Juhtimiskonverentsil.

Kuigi žürii liikmete sõnul on sellistele tingimustele vastava inimese välja selgitamine nende rohkuse tõttu väga keeruline, on Eesti juhtidel ka palju arenguruumi. „Oleme arengus seal, kust edasi liikumiseks on juhtimisel ja selle kvaliteedil proportsionaalselt suurem tähtsus,“ täiendas Erkki Raasuke.

Hindeks neli ja neli miinus

Nii hindasidki Eesti juhtide tehtud näiteks nelja ja nelja miinuse vääriliseks žüriis osalenud Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle.  „Mõnel on väga hästi ja mõned näevad inimest organisatsioonis tähtsaima osa ning tulemuse toojana. Samas on nii-öelda vanakooli juhte, kes vaatavad rohkem bilanssi ega oska inimesi näha,“ leidis Olle. „Lõhe hea ja halva vahel on suur.“

Juhtide põlvkondade vahetusel on Raasukese hinnangul tagaplaanile jäänud inimeste ja organisatsioonide tüürimiseks vajalikud oskused. Arenguruumi on nii eesmärkide seadmisel, nende jälgimisel kui hiljem analüüsimisel, samuti pigistab king sotsiaalsete oskuste koha peal  - koostöö, omavaheline läbisaamine ja ka suunanäitamine.

Liiga lihtne kultuur

„Juhtimise juures on praegu palju inimesi, kes selleks ei ole hästi ette valmistanud või seda hästi läbi mõtestanud ja see on probleem. See hoiab tagasi, kasvavalt hoiab tagasi,“ selgitas Raasuke, sest keskkond ja meie endi ambitsioonid tahavad rohkem. „Tahame rohkem just pehmelt poolelt ja neid oskuseid omandada on keerulisem kui kivi ühest kohast teiste tõsta või autot ühest kohast teise lükata.“

Tänast Eesti juhtimiskultuuri iseloomustab tema sõnul märksõna lihtne. Arengule aitab tema hinnangul kaasa teiste riikide eeskuju. „Meil ei ole aega oodata 50-100-200 aastat, kus paljud riigid on meile küpsuse osas aastakümneid ees ja eeskujuks. Juhtimise puudujäägist rääkimine näitab püüdu ja tahet saada omale rohkem häid ja vähem halbu eeskujusid saada. Kui me neid teemasid rohkem teadvustame, võib meie areng kiireneda,“ leidis ta.

Hea suhtleja pool võitu

Ka Kalmu hinnangul sõltub heast juhist rohkem kui varem tajunud oleme. „Selle taga on palju tootlikkuse ja efektiivsuse võimalusi. Hea juhtimise taga on väärtuspõhisest juhtimisest tulenevat meeleolu. Kui meeleolu ja motivatsioon on kõrge, on inimene palju efektiivsem ja teeb palju paremat tööd,“ tõi ta välja.

Ent lisaks inimestele nõuab muutusi ka keskkond, mis arenedes keerulisemaks muutub. Nii muutuvad ka ootused eestvedajatele. „Suuna määramine on olulisem kui mõnda aega tagasi või siis paistab välja kui sellega hästi hakkama saadakse,“ märkis Raasuke. Kasvab ka suhtlemise roll. Kes end hästi ja selgelt väljendab ning sõnumi kohale viib, on juba eelisseisus teiste juhtimiseks. „Avalikus ruumis toimuv debatt läheb järjest sõnarohkemaks, aga vähem selgemaks ja ümmargusemaks ning segavamaks,“ põhjendas Raasuke.

Kes pälvib tunnustuse Parim Juht 2017, selgub 18. mail Pärnu Juhtimiskonverentsil. Lisaks paremate juhtide tunnustamisele jõuavad seal lavale oma kogemust jagama tipptegijad Eestist ja piiri tagant. Nende seas Brexiti eestvedaja Nigel Farage, endine sõjaväepiloot Nick Goodwyn, Testlio asutaja Kristel Kruustük, Coop Eesti juhatuse esimees Jaanus Vihand, kaitsepolitsei juht Arnold Sinisalu ja paljud teised.

Parima juhi kandidaate said nimetada ka Postimehe ja Äripäeva ning Pare portaali lugejad. Kandidaate nimetanute hulgast loosisime välja Richard Bransoni juhtimisraamatu „Virgini viis“. Selle võitis Oliver Reinsalu. Võitjaga võetakse ühendust.

Kolm tipptegijat finaalis

Žürii kommentaarid kolme finalisti (tähestikulises järjekorras) kohta

Andres Allikmäe, Harju Elektri juht

Eesti tööstuse üks grand old man-idest. Väga inimlik, väga järjepidev. On viimastel aegadel teinud suurepäraseid tulemusi ja ka julgeid otsuseid, mis torkab silma.

Ta on üks neist pikaajalistest juhtidest, kes on suutnud kohaneda ka moodsama juhtimisega. Väga väärtuspõhine inimene, väga jalad maas ja väga inimlik. Temas on seda „eesti asja“ ajamist.

Viljar Arakas, Eften Capitali juht

Tema juhitud ettevõtted on olulised ärikinnisvaravaldkonna suunajad ning kujundajad Eestis.

Kui võtab sõna, siis mitte ainult oma kitsas valdkonnas, torkab silma.

Ta on hea juht, läbirääkija, hea renomeega. Ühiskondlikult aktiivne, kommenteerib isuga näiteks riigi asju.

Bo Henriksson – ABB pikaaegne juht.

Ta on rohkem andnud eesti juhtimiskultuurile, kui me arvame. ABB on tohutu kasvulava juhtidele ja inseneridele.

ABB on Eestis seetõttu nii suur, et Bo meeskond on nii tubli ja tegemist on ühe tugevama Eestis tegutseva tootmisettevõttega. Kui ABB midagi teeb või ei tee, siis me tunnetame seda ka SKP tasandil.

Rahvusvahelise töötajaskonnaga ettevõtte töökultuur ja sisekliima on väärtuspõhine ning väärib eeskuju.

Mida hindas žürii parima juhi valimisel?

Kandidaadi laitmatu maine ja eetiline käitumine.

Tema juhitud organisatsiooni/ettevõtte head ja jätkusuutlikud tulemused.

Persooni panus Eesti elu parandamisse laiemalt kui vaid enda juhitud organisatsioon ja selle loodud lisaväärtus.

Kes valivad parimat juhti?

Kandidaadid esitasid personalijuhtimise ühing PARE, ajaleht Äripäev ja Postimees. Samuti arvestati avalikkuse esitatud kandidaate. Parim juht võib töötada avalikus või erasektoris, ta on eeskuju ning inspireeriv.

Žüriisse kuuluvad personalijuhtimise ühingu PARE juht Ene Olle, Postimehe majandustoimetuse juht Kristi Malmberg, Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel, Pärnu Juhtimiskonverentsi programmijuht Toomas Tamsar, Tööandjate Keskliidu volikogu liige Valdo Kalm ja Parim Juht 2016 Erkki Raasuke.

2015. aastal võitis konkursi Estraveli pikaaegne juht Anne Samlik, 2014. aastal toonane Sisekaitseakadeemia rektor ja tänane ettevõtja Lauri Tabur.

Tagasi üles