Valitsus teeb Rail Balticu kohta otsuse neljapäeval (2)
24. aprill 2017, 14:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käesoleva nädala neljapäeval tutvustab majandus- ja infrastruktuuriminister Kadri Simson valitsusele Rail Balticu uue tasuvusanalüüsi tulemusi, misjärel valitsus otsustab, kas saata Rail Balticu lepingu ratifitseerimiseelnõu edasi riigikogule.
Kuigi ametlikku päevakorda ei ole veel kinnitatud, siis valitsusel on plaanis neljapäeval Rail Balticu teemat arutada, ütles peaministri büroo juhataja Tanel Kiik BNSile. Tema sõnul tutvustab Simson kava kohaselt valitsuse liikmetele finantsteenuste ettevõtte EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi tulemusi.
Peale tasuvusanalüüsi tulemuste selgitamist tõenäoliselt valitsus otsustab kolme Balti riigi peaministrite poolt jaanuaris sõlmitud Rail Balticu rajamise kokkuleppe ratifitseerimise seaduse riigikogule arutamiseks saatmise, rääkis Kiik.
Varasemalt on Simson öelnud, et ratifitseerimise seadus jõuab riigikokku eeldatavasti 2. mail.
EY teostatud Rail Balticu tasuvusanalüüsi kohaselt on raudtee projekt rahaliselt tasuv, lisaks projekti rajamise maksumusele vajab see riikidepoolset tuge esimesel viiel aastal ja edaspidi aastast 2048, kui on vaja suuremaid infrastruktuuri uuendusi.
Kui tasuvusanalüüsi tulemused avalikustati esmaspäeval, siis uuringu enese avalikustamise kuupäeva osas veel selgust ei ole.
Ratas ütles aasta alguses, et valitsus saadab Rail Balticu kokkulepe riigikogule alles pärast uue tasuvusuuringu valmimist aprillis. Ratas jättis siiski vastamata küsimusele, et kui tasuvusuuring on negatiivne, kas siis võiks valitsus Rail Balticu rajamise plaanist loobuda.
Koos Kaunas–Vilnius lõigu ehitusega on rahvusvahelise raudteeprojekti Rail Baltic hinnanguline maksumus viimastel andmetel 5,8 miljardit eurot. Eesti territooriumil tehtavate tööde prognoositav kogumaksumus projekti elluviimiseks on ligikaudu 1,3 miljardit eurot, sealjuures omafinantseeringuks 250-300 miljonit eurot. Rail Balticu projekti rahastatakse kuni 85 protsendi ulatuses Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF).
Rail Balticu projekt hõlmab kiire rahvusvahelise raudtee ehitust Tallinnast Leedu-Poola piirini. Rööpme laius on 1435 millimeetrit ehk Euroopa standard ja reisirongid sõidavad kiirusega kuni 240 kilomeetrit tunnis, samas kui kaubarongid sõidavad kiirusega kuni 120 kilomeetrit tunnis.