IMF: Kreeka järgmise laenuosa olukord on tõsine

Kreeka lipp Akropolise tipus, pilt on illustratiivne Foto: Scanpix/AFP

Rahvusvahelise Valuutafondi (IMF) Euroopa osakonna juhataja Poul Thomsen toonitas reedel, et Kreeka uues laenuosas on vaja kiiresti kokku leppida.

Thomseni sõnul nõuab kokkulepe Kreekalt end reformidega sidumist ja Euroopalt võlaleevendusmeetmetega nõustumist.

Thomseni hinnangul pole kahtlust, et olukord on tõsine.

Kreeka ning eurotsooni võlausaldajad jõudsid kuu algul kokkuleppele reformide osas, mis on vajalikud abirahade laekumise jätkumiseks ja vältimaks suvel Kreeka maksevõimetuks muutumist.

Pärast eurotsooni rahandusministrite kohtumist Maltal teatati, et Ateena on põhimõtteliselt nõus uute reformidega.

Osana kolmandast rahvusvahelisest abipaketist peab Kreeka võtma vastu laiaulatuslikke majandusreforme. Läbirääkimised selles osas on aga veninud kuude pikkuseks, peatades laenu väljamaksed ja kahjustades Kreeka võimalust taastada jätkusuutlik majandus pärast majanduskriisi.

Eurorühma juhi Jeroen Dijsselbloem sõnul on Kreeka valitsus valmis 2019. aastal pensioneid vähendama ja tõstma makse 2020 aastal, hoolimata avalikkuse vastasseisust. Lisaks sellele on oodata tööjõureforme ning erastamist. Antud reformid nõuavad veel aga Kreeka parlamendi heakskiitu.

Euroopa Komisjoni asepresident Valdis Dombrovskis ütles, et kokkulepe abirahade osas peaks olema käeulatuses, kui eurotsooni rahandusministrid 22. mail taaskohtuvad.

Eurotsooni rahandusministrite kokkulepe on vajalik, et IMF nõustuks olema finantspartner abirahade osas – nõudmine, mille on esitanud Kreeka suurim laenuandja Saksamaa.

Kreeka teatas möödunud nädalal, et on viinud lõpule 14 lennujaama müümise Saksa Fraportile, milles lepiti kokku rahvusvaheliste abirahade kontekstis vältimaks riigi väljumist eurotsoonist. Lennujaamade erastamises lepiti kokku 2015. aasta juulis tingimusena Euroopa Liidu abiraha saamisele.