Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venemaal võib veel leida uskumatu ärivõimaluse

6
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Madis Kõverjalg Novgorodis oma viimase suurema projekti hotell Rachmaninoffi ees, mille üks omanikke on Peterburi Panga endine juhatuse aseesimees Irina Malõševa. | FOTO: Jaanus Piirsalu

«Venemaa puhul võlub mind, et siin on veel võimalik juhuslikult leida aardekirstu võti,» räägib Madis Kõverjalg (46), kes viimased seitse aastat elab Veliki Novgorodis ja tegeleb seal edukalt ehitusäri ja kinnisvaraarendusega.

Hotell Rachmaninoff, mis sai nime kuulsa Vene helilooja Sergei Rahmaninovi järgi sellepärast, et helilooja veetis oma lapsepõlve Novgorodi lähedal. | FOTO: Jaanus Piirsalu

Eelmisel nädalalal oli Kõverjalg üks peategelasi 220 000 elanikuga kuulsa Veliki Novgorodi linna esimese luksushotelli Rachmaninoff avamisel. Kõverjalg juhtis algusest lõpuni 100 miljonit rubla (1,7 miljonit eurot) maksma läinud ehitust, sisustas kogu hotelli ja palkas personali. Omanik sai 19-toalise hotelli kätte sellises seisus, et võis järgmisel päeval kliente vastu võtma hakata. Tegemist on oblastikeskusest linna kalleima hotelliga, kus numbritoa hind ulatub 3000–9000 rublani (50–150 euroni).

Pärlid kõntsa sees

«Mu hing oli täiega selles projektis. See oli rahalises mõttes kõige suurem objekt, mida ma olen siin ehitanud,» ütles Kõverjalg, kes juhib Peterburi ja Pihkva vahel asuvas Novgorodis kinnisvaraarendusfirmat Eststroi.

Kõverjala sõnul on tema profiil probleemsed ning arheoloogiliselt rasked – Veliki Novgorod on üks Venemaa pikema ajalooga linnu – krundid ja hooned, mida on keeruline üles ehitada ja millega teised kinnisvaraarendajad tegeleda ei taha. «Otsime nii-öelda kõntsa sees pärleid,» lausus ta.

Keskmise projekti eelarve on Kõverjalal 20 miljonit rubla (335 000 eurot) ning keskmises renoveeritud elumajas on 9–12 korterit. «Need on elukvaliteedilt hoopis teistsugused majad, kui siin tavaliselt tehakse, kuid sellise suurusega majadele on võimalik siin kliente leida,» rääkis ta Postimehele. «Keskmine ruutmeetri hind minu majades on 1300 eurot. Tavalistes paneelmajades on Novgorodis ruutmeetri hind kaks korda odavam.» Peale elumajade arendab Kõverjalg ärikeskusi.

Novgorodis pere loonud Kõverjala sõnul pole tal Eesti passiga alates kolimisest 2010. aastal äriajamisel mingit probleemi olnud. «Mu Eesti passi tõttu pole mul siin küll mingeid probleeme olnud. Kui täidad kõiki formaalsusi ja nõudeid, siis no problems. Reegel on alati, et kui sa suhtud ise kõigisse inimlikult, siis täpselt samamoodi suhtutakse ka sinusse ja takistusi keegi ei tee,» rääkis Kõverjalg.

Ainus halb kogemus oli Kõverjalal 2000ndate lõpust, kui ta Tallinna 2007. aasta pronksiöö sündmuste järelkajana tajus mõnevõrra negatiivset suhtumist endasse kui Eesti ärimehesse. «Tahtsime siis avada Ilmeni järve ääres kalatöötlemistehase, aga sellele tõmmati poliitilistel põhjustel vesi peale,» meenutas ta.

Praegu Venemaal äriajamise kohta lausus Kõverjalg, et kõik bürokraatia nõuded tuleb endale väga hästi selgeks teha. Kui neid ei tea või ei järgi, siis on tema sõnul muidugi lihtne oma projektidega ummikusse joosta.

«Kui laiemalt vaadata, siis bürokraatias on Venemaal palju asju paranenud. Tavainimese suhtlemine riigiga on kindlasti palju lihtsamaks läinud tänu keskuste avamisele, kus saab «ühe akna» põhimõttel kõik asjad aetud,» rääkis Kõverjalg. «Ka ettevõtete jaoks on elektrooniline suhtlus riigiga oluliselt arenenud. Tähtajad on paigas ja neid täidetakse.»

Tutvused loevad

Tutvuste olulisus pole Venemaal muidugi vähenenud, nentis Eesti ettevõtja. «Tutvustest ja soovitustest sõltub väga palju. Siin pead sa pidevalt oma tutvusringkonda suurendama ja siis avanevad sulle järjest uued ja uued uksed,» rääkis Kõverjalg kogemustest. «Mind Venemaa puhul see kõige rohkem võlubki, et siin on veel võimalik loterii, sa võid leida aardekirstu võtme, võid leida uskumatu võimaluse.»

Enne Venemaale kolimist tegeles Viljandist pärit Madis Kõverjalg Eestis paljude äridega. Koos Siivo Silvesega aeti juba 1990ndate lõpus Venemaal metalli- ja metsaäri. 2000ndate keskel ostis Kõverjalg Venemaal kokku kalafileed ja müüs edasi Eesti kalatööstustele.

Sealt tekkis ka idee Novgorodis oma kalatööstus avada, mis aga poliitiliste põhjuste taha jäi. «Huvitav äri oli meil Silvesega veel Peterburis, kus me ostsime kokku vanu puidust raudteeliipreid ning müüsime neid päris hea kasumiga edasi Lääne-Euroopasse maastikukujunduseks, aedadesse, parkidesse ja golfiväljakutele,» rääkis Madis Kõverjalg.

«Kui sa tahad Venemaal edukas olla, siis sellised ühekordsed ärid on enamasti määratud hukule,» on Kõverjala soovitus Venemaal äriajamiseks. «Siin ei saa niimoodi äri ajada, et  oled kolm-neli päeva nädalas kohal ja siis sõidad reedel koju Eestisse. Siin pead sa kogu aeg ise kohal olema.»

Tagasi üles