Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Valitsuse maksupoliitika näib huupi rapsimisena

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Foto on illustreeriv. | FOTO: Arvet Mägi / Virumaa Teataja / Scanpix

Valitsuse heitlik maksupoliitika sai viimaks selgemad piirid: teada on vähemasti, mis maksud hakkavad järgmisest aastast kehtima. Ekspertide sõnul paistab tervikpilt aga huupi rapsimisena, mis ei anna head tulemust.

Valitsus otsustas kolmapäeval kabinetinõupidamisel viimasel hetkel üle parda visata pikalt ette valmistatud sõiduautode registreerimise tasu ehk automaksu. «Mul on hea meel, et valitsuskabinet toetas minu ettepanekut loobuda autode registreerimise maksust, mis oleks tõstnud autoga liiklejate maksukoormust,» ütles rahandusminister Sven Sester (IRL). Samas oli just tema juhitud ministeerium see, kes maksu algatas ja välja töötas.

Maksupaketist langes välja ka alguses kavandatud pangamaks, mille asemele luuakse sisuliselt ettevõtete tulumaks finantssektorile.

Ülejäänud varem välja käidud maksud hakkavad tõenäoliselt kehtima. Seega on kõik möödunud aasta novembris ametisse astunud valitsuse maksuplaanid avalikud ning saanud enam-vähem selged piirid.

Vajalik augu katmiseks

Nii maksueksperdid kui ka opositsioonipoliitikud annavad maksupaketile hävitava hinnangu.

«Üldpilt tundub täiesti huupi rapsimisena,» ütles KPMG Baltics OÜ maksuvaldkonna juht Joel Zernask. «On ilmselge, et kogu maksupakett on välja mõeldud katmaks maksuvaba miinimumi tõstmisest tekkivat auku. Paketis ei ole mitte ühtegi maksumuudatust, mis soodustaks ettevõtete arengut, eksporti, uue raha või ajude juurdevoolu Eestisse.»

Tema sõnul on tegemist riigisisese ümberjagamisega, kogu pakett on kiirustades kokku pandud ja mõjuanalüüsid puuduvad: näiteks ei saa teada, kuidas mõjutavad alkoholi- ja gaasiaktsiisi tõstmine ning teekasutustasu kehtestamine Eesti tootjate ekspordivõimet ja Eesti kauplejate konkurentsivõimet.

Zernask lisas, et niisugune rahmeldamine viitab sellele, et otsitakse meeleheitlikult katet tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni tõstmisest tekkivale eelarveaugule. «Uute maksude kehtestamise põhjendused on puhas udujutt. Praegu ei tahaks küll olla Sven Sesteri või rahandusministeeriumi ametnike nahas, kes peavad eelarveaugu ära lappima ja üritama seejuures veenvalt põhjendada, et see kõik on Eestile kasulik.»

Eesti Maksumaksjate Liidu juhatuse liige Lasse Lehis ütles, et uute maksude mõju riigieelarvele on üsna väike, mistõttu võib maksude kogumine ja nende administreerimine osutuda isegi kallimaks kui saadav tulu. Tal ei ole küll täpseid arvutusi, kuid tema sõnul tekib küsimusi, kui palju töötunde kulub näiteks töötajate koolitamisele, vormide koostamisele ja küsimustele vastamisele, mis uute maksudega kaasnevad.

Lisaks rõhutas ta veel nn moraalset kahju. «Kui ettevõtjad ei ole uute maksudega rahul, siis nad suhtuvad kriitilisemalt, esitavad rohkem kiuslikke küsimusi, otsivad võimalusi uuest maksust kõrvale hiilida, leida odavamaid asendusi jne,» loetles Lehis. Ilmekaim näide on limonaadimaks, kuhu suhkru asemel võidakse hakata lisama maksu vältimiseks sünteetilisi magusaineid.

Pangamaks tuleviku arvelt

Lehis kritiseeris ka valitsuse viimast ideed, uut tüüpi 14-protsendilise tulumaksu maksmise kohustust pankadele. Plaani järgi võetaks hiljem, kui pank maksab ka dividende, juba tasutud tulumaksu arvesse. Sesteri sõnul tehti just selline valik, kuna see teeb pankadelt laekuva maksutulu stabiilsemaks, sobib pangandussektori äriloogikaga ning võtab arvesse ka finantsstabiilsuse tagamise vajadust.

Maksuekspert Lehise hinnangul on tegemist laenu võtmisega tulevaste perioodide maksutulu arvel – panku sunnitakse maksma tulumaksu ette.

«See tähendab, et siis, kui pank maksab dividende, ei maksa ta enam tulumaksu, sest see on ette ära makstud. Ehk siis praegune valitsus tahab hakata kulutama järgmiste valitsuste maksutulu,» märkis Lehis.

See võib olla riigiõiguslikult küsitav, kuna niimoodi piiratakse kokkuvõttes demokraatiat ja valimisõigust: pärast järgmisi valimisi ametisse astuval riigikogul ja valitsusel on vähem võimalusi poliitikat muuta, sest eelmine koosseis on raha ette ära kulutanud, mis piirab eelarvete koostamise vabadust oluliselt, leidis maksuekspert.

«Samuti võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega, kui üks tegevusala, nagu finantssektor ja pealegi mitte kõik selle tegevusala ettevõtjad, peab makse maksma teisiti,» rääkis Lehis.

Küsimusele, miks otsustas valitsus pikalt ette valmistatud autode registreerimise tasust loobuda, vastas Lehis, et kuna see oleks otseselt puudutanud paljusid inimesi, kardeti lihtsalt valijate hääli kaotada.

Eesti suuremad pangad ei soovinud neile kehtestatud uut tulumaksusüsteemi lähemalt kommenteerida, andes vastamise oma esindusorganisatsiooni Eesti Pangaliidu kätte.

«Valitsuse soov otsida oma poliitikate rahastamiseks majandusest lisaraha on mõistetav, ent loomulikult ei rõõmusta täiendav maksukohustus panku. Samas on avansiline tulumaks lahendus, mis koormab sektorit võimalikest lahendustest kõige vähem ja toob kaasa kõige vähem riske, andes samal ajal vajaliku panuse riigieelarvesse,» ütles pangaliidu juht Katrin Talihärm.

Eelarve läheb miinusesse

Kuigi eksperdid on avaldanud kahtlust, kas uue valitsuse tulud katavad ikkagi kulusid, ütles Sven Sester eile valitsuse pressikonverentsil, et järgmise aasta riigieelarve on valmis ja kõik klapib, nagu plaanitud. Tema sõnul on kokku lepitud, et kahel järgmisel aastal läheb eelarve 0,5 protsendiga SKTst miinusesse ehk tekib võimalus kasutada varem kogutud reserve.

Lisaks kinnitas Sester, et valitsus ei kasuta eelmiste perioodide kogutud reserve jooksvate kulutuste ja uute lubaduste täitmiseks, vaid selle eest tehakse ainult strateegilisi pikaajalisi investeeringuid, nagu näiteks uute teede ehitamine, linnahalli renoveerimine ja lairibavõrgu väljaehitamine.

Sester on kindel, et valitsuse maksupoliitika on terviklik ja suunatud majanduskasvule. «Muudatused maksupoliitikas teevad maksustruktuuri majanduskasvu suhtes sõbralikumaks: vähenevad maksud sissetulekutelt ja kasvavad maksud tarbimisele,» ütles Sester.

Valitsus leppis kokku ka aastate 2018–2021 riigi eelarvestrateegia põhimõtted, mis on riigi järgmise nelja aasta rahaliste plaanide alus. Peaminister Jüri Ratase (Keskerakond) sõnul väljenduvad valitsuse nelja aasta rahalises plaanis neli suurt eesmärki: kasvatada Eesti rahvaarvu, suurendada ühiskondlikku heaolu ja sidusust, viia Eesti välja majandusseisakust ning hoida ja tugevdada Eesti julgeolekut.

TULEVAL AASTAL JÕUSTUVAD UUED JA MUUTUVAD MAKSUD

  • Maksuvaba tulu reform, mille tulemusena tõuseb tulumaksuvaba miinimum 500 euroni.
  • Teekasutustasu, mille alusel hakatakse maksustama avalikel teedel sõitvaid üle 3,5-tonniseid veoautosid.
  • Panditulumaks, mis hakkab kehtima teatud kontsernisisestele laenudele, samuti kontsernikonto kaudu tehtavatele finantseerimistehingutele, kui need on tehtud eesmärgiga laenata Eestis teenitud kasumit teistele kontserni ühingutele.
  • Küpsete ettevõtete 14-protsendiline tulumaksumäär, mida hakatakse arvutama eelneva kolme aasta jaotatud kasumi baasil.
  • Suhkrumaks, millega kehtestatakse karastusjookidele magusaine sisalduse järgi astmeline maks, mis jääb vahemikku 10–30 senti liitri kohta.
  • Pakendiaktsiis, mis tähendab, et taaskasutamise pakendiaktsiisile lisanduks veel ettevõtete jaoks turule toomise pakendiaktsiis.
  • Muutub firmaautode erisoodustusmaks, millega muudetakse firmaautode eratarbeks kasutamise erisoodustuse maks võimsuspõhiseks. Seni kehtinud maksimaalne piirmäär 256 eurot kuus sõiduauto koha asendatakse auto võimsusest sõltuva arvestusega ning kilovati hinnaks otsustati määrata 1,96 eurot.
  • Aktsiisimaksudest tõusevad järgmisest aastast näiteks nii lahja alkoholi aktsiisid kui ka maagaasi aktsiis.
Tagasi üles