Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Vaakumtorus Tallinnast Berliini 90 minutiga

19
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Alan James oma ettekannet pidamas. | FOTO: Riigikogu

Eile riigikogus esinenud Hyperloop One’i asepresident Alan James arvas, et Rail Balticuga kõrvuti tuleks ehitada HyperBaltic, mis võimaldaks liikuda Tallinnast Berliini 90 minutiga.

James tutvustas oma ettekande alguses kõigile kogunenutele Hyperloopi kontseptsiooni, mille puhul on tegu vaakumseisundis transporditunnelitega, milles liiguks kapslid kiirusel üle 1000 kilomeetri tunnis või 300 meetrit sekundis. Ideele pani aluse maailmakuulus miljardärist leiutaja Elon Musk.

James arvas, et kõigepealt võiks Tallinna ühendada Riiaga ning seejärel laiendada võrku Vilniuse ja Kaunaseni, kust edasi mindaks juba Varssavisse, kus algselt pidi Rail Baltic ka lõppema. Asepresident toonitas, et Hyperloopi tunnelid ei pea jooksma ainult suurte keskuste vahet, vaid võivad hargneda erinevate keskuste vahel.

«Te tahaks võib-olla külastada erinevaid kohti Balti riikides. Meie võrgustik lubaks teil minna kuhu tahate,» toonitas mees.

Sealt edasi pidi asepresidendi sõnul juba algama võistlus, kes saab võrguga kiiremini ühendatud. «Targad ja innovatsioonilised kohad liituvad, teised jäävad maha.» Varssavist pidi mehe sõnul süsteem minema edasi juba Berliini, ühendades ka mitmeid muid vahepeale jäävaid linnu. «Eriti meeldiks see poolakatele, kes saaks ühenduse Gdańskiga. Muidu pole neile Rail Baltic siiani üldse meeldinud, sest neil juba on ühendus Saksamaaga. Miks nad peaks vaevuma?» küsis James.

Aseperesidendi sõnul saaks Hyperloop Tallinna-Berliini liinil Riiga sõita 18 minutiga. «Sa võiksid elada Riias ja töötada Tallinnas ning vastupidi. Sa sõidaks lihtsalt tööle ja tagasi, iga päev,» ütles mees. Tallinnast Vilniusesse sõidaks Hyperloop umbes 35 minutiga. Võrdluseks tõi James, et Tallinnast Vilniusesse lendamiseks kulub koos lennujaama protseduuridega umbes kolm tundi. Tallinnast Berliini pidi Jamesi hinnangul saama aga 90 minutiga. «Kui sa tahad olla ühendatud Euroopa südamega, siis 90 minutit on õige aeg sinna saamiseks,» arvas asepresident.

James ei piirdunud aga ainult Berliiniga. «Me lõime juba mõnda aega tagasi äriplaani ühenduse jaoks Helsingi ja Stockholmi vahel. Hetkel oleme dialoogis Soome valitsusega, et ühendada see ka Tallinnaga. Just selle pärast oleme me täna siin ka koos – selleks et ühendada Tallinn Helsingiga,» rääkis James. Tema sõnul pakub Hyperloop parema merealuse tunneli palju odavamalt.

«Kui te ehitate Tallinnast Helsingisse tavalise tunneli, mis võib olla täiesti mõistlik idee, siis te saate 30–40-minutilise reisiaja. Kui te ehitate Hyperloopi tunneli, siis me garanteerime, et saate kuueminutilise reisiaja.»

Helsingis elavad eestlased pidid Jamesi sõnul saama nii käia iga päev kodust tööle ja töölt koju, mitte korra nädalas laevaga. James võrdles seda igapäevase metroosõiduga. «Aga see ei ole pool tundi metroos, see on kuus minutit metroos.»

Seejärel andis asepresident ülevaate Hyperloopi tunneli ehitamise tehnilistest eelistest. Kuna Hyerloopi tunnelites pole õhku, siis peaks tunnel tulema palju väiksem kui rongitunnel ning selle võrra ka palju odavam, sest kaevata tuleks palju vähem. «Me võiks hoopiski võtta kahesuunalise süsteemi ja panna selle ühte tunnelisse. Me ei pea kaevama kolme tunnelit, mida oleks vaja rongiliikluse korral,» ütles James. Samuti peaks eraldi sektsioon tunnelist olema täidetud õhuga, et hädaabi peatuse korral see tunnelisse lasta.

Samuti ei jätnud James märkimata süsteemi energiasäästlikkust. «Kuna Hyperloop töötab vaakumis, kus puudub hõõrdumine, siis hoiab see kokku üüratutes kogustes energiat ja seeläbi raha, sest puudub vajadus kapslit pidevalt edasi lükata. Süsteemi käigus hoidmisele minev elektrikulu on väiksem kui ühelgi teisel maismaa transpordisüsteemil,» ütles mees, lisades, et kuna süsteem on peaaegu täiesti automaatne, siis on ka inimressursile minevad kulud palju väiksemad.

Lõpuks jõudis James välja oma kõige suurema visioonini, mis pidi tema hinnangul defineerima 21. sajandi Põhja-Euroopat. «Me ei pea seda ehitama kõike korraga, kuid ma soovitan teil ehitada Hyperloop ringina ümber Läänemere. See oleks Põhja-Euroopa Liit. Minu visioon on HyperHansa. See läheb tagasi majandussidemetesse, mis eksisteerisid kunagi ammu suurte Põhja-Euroopa linnade vahel.»

Jamesi sõnul võtaks see transpordisüsteem palju vähem ruumi kui raudtee, sest tunnel oleks paigutatud postidel maismaa kohale ja jookseks otse edasi, olenemata maastikust, ning sama moodi jookseks see ka läbi linnade. Ühtlasi puuduks vajadus ehitada hiiglaslikke rongijaamu, sest Hyperloop ei vaja palju aega peatusteks. «Peatumisaeg jaamas oleks 45 sekundit,» ütles asepresident.

«Meil on juba läbirääkimised Euroopa Komisjoniga ja mulle ei ole jäänud märkamatuks, et Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei on eestlane. Ma kohtun temaga 9. juunil,» teatas James.

«Kui te annate meile samad ressursid, mille te annate raudteele, siis me paneme teile kokku reaalse plaani ja kava ning kutsume kõiki osalevaid valitsusi selle koostamisel osalema.» Peadirektor lubas kutsuda ka kõik kolm Balti valitsust osalema projekti ulatuse määramise uuringus, et paremini määratleda HyperBalticu võimalusi ja keskenduda alguses kõige rohkem just sellele.

Postimees uuris Jamesilt, kuidas plaanib ta veenda Hololeid, kes on siiani on nimetanud seda ebapraktiliseks ja tõenäoliselt liiga kalliks ettevõtmiseks. «Me esitame talle ettepaneku, nii nagu me esitasime selle just teile. Me ei ütle, et Rail Baltic tuleks hüljata, me ütleme, et kasutage Rail Balticu jaoks loodud koridori, et ehitada Hyperloop. Raskeid asju nagu teras ja süsi võib ikka rongidel vedada, kus kiirus pole nii kriitiline faktor.»

Oma esitluse lõpetas James sõnadega: «Hyperloopi revolutsioon on alanud.» Riigikogu pressiteates rõhutas Tallinna-Helsingi püsiühenduse toetusrühma initsiaator, eelmise valitsuse majandus- ja taristuminister Kristen Michal, et Tallinna-Helsingi tunnel looks tugeva kaksikpealinna ning majandus kasvaks.

«Esialgsed uuringud hindavad riikide majandusele sellest lisa 0,5–3 protsenti SKTst. Samuti oleks kiire ühendusega kahe tunni teekonna kaugusel sisuliselt 4,7 miljonit inimest. Suurem majandusruum ning kasvavad võimalused tõstavad mõlema riigi pealinnade atraktiivsust maailmas ning mõjujõudu,» lausus Michal.

«Tunnel kahe pealinna vahel oleks kahe vennasrahva ajaloo suurim ettevõtmine. Praegu võib see mõnele paista unistusena, selle teokstegemisel saavad mõlemad riigid suuremaks,» lisas Michal.

Tallinna-Helsingi püsiühenduse arengutest Eestis andsid riigikogus ülevaate majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, Harju maavalitsuse ning Tallinna transpordiameti esindajad. Tallinna-Helsingi tunneli esialgne hinnatav maksumus on 9–13 miljardit eurot.

Tagasi üles