Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

ExxonMobil soovib sanktsioonidele erandit

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Venemaa president Vladimir Putin, Rosnefti tegevjuht Igor Setšin ja Exxon Mobili endine tegevjuht ja USA praegune välisminister Rex Tillerson Rosnefti naftaöötulustehase avamisel Tuapses 2012. aastal. | FOTO: SPUTNIK/REUTERS/Scanpix

Maailma üks suuremaid börsil noteeritud naftakompaniisid ExxonMobil taotleb USA rahandusministeeriumilt Venemaale kehtestatud sanktsioonidele erandit, et ettevõte saaks luua ühisettevõtte riikliku naftakompaniiga Rosneft.

Esimesena kirjutas teemast The Wall Street Journal, väljaanne viitas nii rahandusministeeriumi kui ka naftatööstust esindavatele allikatele.

ExxonMobil on soovinud puurida koos Rosneftiga mitmes kohas, mida ettevõte ei saa praegu sanktsioonide tõttu teha, kuna seni on taotlused tagasi lükatud. 2015. aasta juulis esitas ettevõte taotluse koostööks Mustal merel, mida pole seni rahuldatud. Uuesti hakkas ExxonMobil selle suhtes lobitööd tegema tänavu märtsis ehk varsti pärast seda, kui ettevõtte eelmisest tegevjuhist Rex Tillersonist sai Ameerika Ühendriikide välisminister.

Kui Tillersoni kuulati enne välisministriks nimetamist USA senatis üle, ei kerkinud see teema üles, ehkki olid teada tema töised suhted Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Nii Tillerson kui ka teised Exxoni juhid kinnitasid siis korduvalt, et pole sanktsioonide kaotamise suhtes lobitööd teinud, kirjutab The New York Times.

Kuid ettevõtte juhid (ka Tillerson) möönsid, et ExxonMobil on saanud taotluse (tõenäoliselt Rosneftilt endalt – toim) viia lõpule uuringupuuraukude puurimise Venemaa Arktika vetes, need tööd läksid sanktsioonide alla seoses Venemaa interventsiooniga Ukrainasse. Muuseas oli sanktsioonide tõttu sunnitud selles projektis osalemisest loobuma ka Tallinna sadamale kuuluv mitmeotstarbeline jäälõhkuja Botnica ja pärast seda pole laev eriti tööd saanudki.

ExxonMobili juhid avaldasid survet ka president Barack Obama administratsioonile, et nad muudaksid sanktsioone sarnasemaks Euroopa Liidu omadega, kelle ettevõtetel on mõne Venemaa projektiga koostöö tegemisel suuremad vabadused kui Ameerika ettevõtetel. Ei ExxonMobili pressiesindaja ega USA rahandusministeeriumi ametnikud soostunud ajakirjanikele teemat kommenteerima, kuid naftatööstust esindav ametnik selgitas The New York Timesile, et ExxonMobili sõnul peavad nad alustama puurimist veel enne selle aasta lõppu, muidu kaotavad nad lepingujärgsed õigused Euroopa konkurentidele eesotsas Itaalia gaasi- ja naftagigandiga Eni.

Ajaleht viitas Rosnefti mereprojektide eest vastutava asepresidendi Zeljko Runje Vene meedias ilmunud lausele, mida ta ütles eelmise aasta juunis: «Hakkame puurima koos Eniga järgmisel aastal. See on meie plaan.»

Välisministeeriumi pressiesindaja ütles The Wall Street Journalile, et Tillerson on ExxonMobilit puudutavatest toimingutest eemal juba kaks aastat ning pole seotud mitte ühegi ettevõtet puudava valitsuse otsusega. Euroopa on mõnele enne sanktsioonide kehtestamist sõlmitud lepingule erandi teinud, aga Ühendriigid on hoidnud jäigemat joont.

USA rahandusministeeriumi välisvarade kontrolli endine ametnik Hal Eren ütles The New York Timesile, et selliseid taotlusi on tehtud ja rahuldatud väga harva ning tavaliselt on seda nõudnud kas keskkonnakaitse- või ohutustingimused. Tema sõnul on väga vähetõenäoline, et ExxonMobili taotlusel oleks edu, sest need sanktsioonid on kitsapiirilised ja puudutavad vaid üksikuid valdkondi.

«Ma ei usu, et nad saavad loa, eriti praeguses poliitilises kontekstis,» toonitas Eren. Mäletatavasti kehtestasid Ameerika Ühendriigid ja Euroopa Liit Venemaale 2014. aasta märtsis sanktsioonid vastusena Krimmi annekteerimisele. Ehkki Ukraina kriis on vahepeal süvenenud, on ExxonMobil püüdnud Venemaaga tihedamat koostööd teha.

Näiteks kirjutas ettevõtte uuringutööde juht Neil W. Duffin samal kevadel koos Rosnefti tegevjuhi Igor Setšiniga alla ühisettevõtte laiendamise projektile, ehkki Setšin on sanktsioonide all ka personaalselt. Kuigi selle lepinguga ei rikutud seadusi, oli suur risk, et Ukraina sõda toob kaasa suuremad sanktsioonid.

Nii juhtuski. Mõni kuu hiljem lasti Ukraina kohal alla lennukompanii Malaysia Airlines reisilennuk, pärast seda kehtestati sanktsioonid uusimale naftapuurimistehnoloogiale, aga ka Rosneftile. Siiski sai ExxonMobil mõne erandi. ExxonMobili ja Rosnefti ühisettevõttel lubati jätkata töid Kara mere naftapuurtorniga kuni 2014. aasta septembri ja oktoobrini argumentide tõttu, et tööde pooleli jätmine ei pruugi keskkonnale või seadmetele turvaline olla. Just selles projektis osales ka meie Botnica.

ExxonMobili toonane juht Rex Tillerson kritiseeris Venemaale kehtestatud sanktsioone. Ettevõtte 2014. aasta aktsionäride üldkoosolekul ütles ta, et nad ei toeta sanktsioone, sest need ei ole efektiivsed, niikaua kui need pole kõikehõlmavad.

Venemaa naftaressurssidele on hammast ihunud pikki aastaid nii Euroopa kui ka USA naftakompaniid ning USA mõlema partei presidentide administratsioonid on aidanud Ühendriikide naftakompaniidel sinna minna. Venemaa maapõues usutakse olevat tervelt 100 miljardit barrelit naftat ning ehkki seal saadakse aina tagasilööke, kipuvad lääneriikide naftakompaniid poliitilistest riskidest hoolimata sinna taas ja taas tagasi.

ExxonMobil on tegutsenud Venemaal juba eelmise sajandi üheksakümnendate aastate algusest ja nad on jätkanud praeguseni. Paljud piirkonnad, näiteks Sahhalini saare ümbrus, ei kuulu sanktsioonide alla, keelu alla lähevad vaid Põhja-Jäämere ja Musta mere mittekonventsionaalse nafta uuringud puurimistehnoloogia tõttu.

Nende alade uurimises lepiti kokku 2011. aasta augustis ning ExxonMobil ja Rosneft lubasid investeerida 3,2 miljardit dollarit.

Tagasi üles